Töölt lahkumine: kuidas koostada korrektne avaldus?

Töökoha vahetamine on tänapäeva karjäärimudelis täiesti loomulik nähtus, ent ometi tekitab lahkumisavalduse esitamine paljudes inimestes ebamugavust ja stressi. Sageli lükatakse seda sammu edasi, kartes ülemuse reaktsiooni või teadmatust juriidiliste nüansside ees. Korrektne töösuhte lõpetamine ei ole aga oluline mitte ainult viisakuse pärast, vaid see on kriitilise tähtsusega juriidiline protsess, mis kaitseb töötajat võimalike hilisemate nõuete eest ning tagab, et lõpparve ja puhkusekompensatsioon laekuksid õigeaegselt. Olenemata sellest, kas lahkute omal soovil, poolte kokkuleppel või katseajal, on kirjalik jälg ja seaduse tundmine teie parimad abimehed, et vältida “sildade põletamist” ja tagada sujuv üleminek uutele väljakutsetele.

Seadusandlik raamistik ja etteteatamise tähtajad

Eestis reguleerib töösuhteid ja nende lõpetamist Töölepingu seadus (TLS). Enne pastaka haaramist või e-kirja koostamist on hädavajalik teada, millised on seadusest tulenevad kohustused. Kõige levinum eksimus, mida töötajad teevad, on eeldus, et lahkuda saab “päeva pealt”, ilma et selleks oleks mõjuvat põhjust või tööandja nõusolekut.

Üldjuhul kehtivad järgmised etteteatamise tähtajad:

• Korraline ülesütlemine (tähtajatu leping): Töötaja peab tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Põhjendamine ei ole kohustuslik, kuid kirjalik vorm on nõutav.
• Katseajal lahkumine: Katseaja eesmärk on hinnata sobivust, mistõttu on etteteatamise tähtaeg lühem – vähemalt 15 kalendripäeva.
• Erakorraline ülesütlemine: Kui lahkumise põhjuseks on tööandjapoolne oluline rikkumine (nt palga maksmata jätmine) või töötaja tervislik seisund, mis ei võimalda tööd jätkata, ei pruugi etteteatamise tähtaega järgida, kuid põhjus peab olema tõendatav ja avalduses kirjas.

Oluline on meeles pidada, et etteteatamise aeg hakkab jooksma avalduse esitamisele järgnevast päevast. Kui esitate avalduse 1. kuupäeval, hakkab 30-päevane periood jooksma 2. kuupäevast.

Mida peab korrektne lahkumisavaldus sisaldama?

Lahkumisavaldus (juriidiliselt korrektsemalt “töölepingu ülesütlemisavaldus”) on dokument, mis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Emotsioonidele ja pikkadele selgitustele, miks teile ülemus ei meeldi, ei ole selles dokumendis kohta. Mida konkreetsem on tekst, seda vähem on ruumi vaidlusteks.

Korrektses avalduses peavad olema järgmised elemendid:

1. Adressaat: Tööandja nimi (juriidiline isik) või vahetu juht, kellele avaldus esitatakse.
2. Avaldaja andmed: Teie ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.
3. Sisu: Selge lause, mis väljendab soovi tööleping lõpetada.
4. Kuupäevad: Avalduse koostamise kuupäev ja viimane tööpäev. Viimase tööpäeva märkimine on ülioluline, et vältida segadust etteteatamise tähtaja arvutamisel.
5. Allkiri: Omalkäeline või digitaalne allkiri.

Näidis 1: Korraline ülesütlemine (30 päeva ette)

See on kõige tavalisem vorm, mida kasutatakse, kui olete leidnud uue töökoha või soovite lihtsalt edasi liikuda.

Kellele: OÜ Näidisfirma juhatus
Kellelt: Mari Maasikas, müügijuht
Kuupäev: 01.10.2023

Lugupidamisega,
(Allkiri)
Mari Maasikas

Näidis 2: Lahkumine katseajal

Katseajal ei pea töötaja oma lahkumist põhjendama, kuid peab kinni pidama 15-päevasest etteteatamisest.

AVALDUS

Lugupidamisega,
(Allkiri)

Poolte kokkulepe vs ühepoolne avaldus: kumb valida?

Tihti aetakse segamini töölepingu ühepoolne ülesütlemine ja poolte kokkulepe. Need on juriidiliselt kaks täiesti erinevat asja ning neil on erinevad tagajärjed, eriti mis puudutab töötuskindlustushüvitist.

Ühepoolne avaldus (TLS § 85) on töötaja õigus, mida tööandja ei saa keelata. Kui te esitate avalduse, siis leping lõpeb, olenemata sellest, mida tööandja arvab. Miinuseks on see, et omal soovil lahkudes ei ole teil üldjuhul õigust töötuskindlustushüvitisele (v.a erandid tervislikel põhjustel jms).

Poolte kokkulepe (TLS § 79) tähendab, et töötaja ja tööandja istuvad maha ja lepivad tingimustes kokku. See võimaldab näiteks lahkuda varem kui 30 päeva pärast, kui tööandja on nõus. Samuti võib kokkuleppesse kirjutada lahkumishüvitisi. Siiski, ka poolte kokkuleppel lahkudes ei maksa Töötukassa töötuskindlustushüvitist. Hüvitist saab vaid siis, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel (koondamine) või katseajal (tööandja poolt) või tähtaja möödumisel.

Soovitus: Kui teil on uue tööandjaga kiire ja praegune tööandja on vastutulelik, siis tehke ettepanek poolte kokkuleppeks, et lühendada etteteatamise aega. See tuleb vormistada kirjalikult lisa-kokkuleppena.

Puhkusekompensatsioon ja lõpparve arvutamine

Üks sagedasemaid küsimusi lahkumisel on: “Mis saab minu väljateenitud puhkusest?”. Seaduse järgi on tööandjal kohustus töölepingu lõppemisel hüvitada töötajale rahaliselt kõik kasutamata jäänud põhipuhkuse päevad.

Enne avalduse kirjutamist tasub teil endal välja arvutada või personaliosakonnast küsida, mitu puhkusepäeva teil varuks on. Teil on kaks valikut:

• Võtta puhkus välja: Te võite avaldada soovi kasutada puhkusepäevi oma etteteatamise perioodi sees. Tööandja ei ole kohustatud seda graafikuvälist puhkust võimaldama, kuid sageli tullakse vastu.
• Saada rahaline hüvitis: Kui te puhkust välja ei võta, lisandub puhkusetasu teie lõpparvele.

Lõpparve, mis sisaldab viimase kuu töötasu ja puhkusekompensatsiooni, peab olema välja makstud viimasel tööpäeval. Kui tööandja viivitab lõpparve maksmisega, on teil õigus nõuda viivist iga viivitatud päeva eest.

Kuidas avaldust edastada?

Digiajastul on parim viis lahkumisavalduse esitamiseks digitaalselt allkirjastatud dokument (.bdoc või .asice formaadis), mis saadetakse e-posti teel. Miks see on parem kui paber?

• Jääb kindel “digitaalne jälg” saatmise ajast.
• Keegi ei saa väita, et paber “kadus ära”.
• Faili metaandmed tõestavad, millal dokument allkirjastati.

Kui saadate avalduse e-kirjaga, küsige alati vastust või kinnitust kättesaamise kohta. Kui suhted on pingelised, pange kirja koopia saajaks (CC) ka oma isiklik e-posti aadress.

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

Kas ma võin lahkumisavalduse esitada puhkuse või haiguslehe ajal?

Jah, võite. Puhkusel või haiguslehel viibimine ei peata etteteatamise tähtaega. See tähendab, et kui olete 30 päeva haiguslehel ja esitate avalduse esimesel haiguspäeval, võib töösuhe lõppeda ilma, et te peaksite reaalselt tööle naasma.

Mis juhtub, kui ma lahkun varem kui 30 päeva ja tööandja pole nõus?

Kui töötaja lahkub omavoliliselt enne etteteatamise tähtaja lõppu, on tööandjal õigus nõuda hüvitist (kahjutasu). Tavaliselt on see summa võrdne töötaja keskmise töötasuga nende päevade eest, mis jäid etteteatamisest puudu. Tööandja võib selle summa lõpparvest kinni pidada (teatud piirangutega).

Kas lahkumisavaldust saab tagasi võtta?

Üldreegel on, et ühepoolset tahteavaldust ei saa tagasi võtta, kui see on juba teise pooleni jõudnud. Avaldust saab tagasi võtta või tühistada ainult siis, kui tööandja on sellega nõus. Kui tööandja on juba hakanud otsima uut töötajat või ei soovi teiega jätkata, ei ole tal kohustust teid tagasi võtta.

Kas suuline lahkumisavaldus kehtib?

Ei. Töölepingu seadus nõuab töölepingu ülesütlemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi (e-kiri, paber). Emotsionaalne hüüatus “Ma lahkun!” koos ukse paugutamisega ei ole juriidiliselt siduv avaldus, kuigi võib kaasa tuua distsiplinaarmenetluse töölt puudumise eest.

Professionaalne käitumine viimasel tööpäeval ja üleandmine

Kui juriidiline pool on korras, ei tasu unustada inimlikku faktorit. Eesti on väike ja tõenäosus oma endist ülemust või kolleege tulevikus kohata on suur. Seetõttu on lahkumisprotsessi viimane etapp – tööde üleandmine ja varade tagastamine – sama oluline kui avalduse kirjutamine.

Veenduge, et olete:

• Koostanud nimekirja pooleliolevatest töödest ja andnud need üle asendajale või juhile.
• Puhastanud oma tööarvuti isiklikest failidest.
• Tagastanud kõik töövahendid (arvuti, telefon, uksekaardid, võtmed, auto). Paluge tagastamise kohta lihtsat vastuvõtmise-üleandmise akti, et vältida hilisemaid pretensioone (nt “kuhu jäi sülearvuti laadija?”).
• Jätnud positiivse “Out of Office” teate, mis suunab kliendid uue kontaktisiku juurde.

Viimasel päeval on viisakas saata kolleegidele lühike lahkumiskiri, kus tänate koostöö eest ja jagate soovi korral oma isiklikke kontakte (nt LinkedIn profiili). See jätab professionaalse mulje ja hoiab uksed tuleviku koostööks avatuna. Väärikas lahkumine on teie professionaalse maine nurgakivi.