Grillimine on eestlastele suveperioodil justkui teine rahvussport, kus peamiseks tegevuseks on tavaliselt šašlõki, ribide või toorvorstide küpsetamine hõõguvatel sütel. Kuigi kvaliteetne liha on maitsev ja toitev, võib menüü üheülbalisus pikapeale nii grillmeistrit kui ka külalisi väsitada. Üha enam inimesi otsib kergemaid, tervislikumaid ja mitmekülgsemaid alternatiive, mis pakuksid uusi maitseelamusi ning rikastaksid toidulauda värvide ja tekstuuridega. Õnneks on grillimine äärmiselt universaalne toiduvalmistamise viis, mis sobib suurepäraselt pea kõigele, alates juurviljadest ja seentest kuni juustude ja isegi puuviljadeni. Kui soovid oma järgmisel aiapeol pakkuda midagi tõeliselt meeldejäävat, tasub pilk pöörata liha kõrvale ja avastada maailm, mis on täis suitsuseid nüansse, karamellistunud suhkruid ja üllatavaid kooslusi.
Köögiviljad – rohkem kui lihtsalt lisand
Sageli visatakse grillile mõni suvikõrvitsaviil või paprikatükk pigem kohusetundest, et liha kõrval oleks midagi rohelist. Tegelikult võivad köögiviljad olla staarid omaette, kui neile läheneda õige ettevalmistuse ja tehnikaga. Kuumus ja suits toovad köögiviljades esile nende loodusliku magususe, mida keetes või aurutades kunagi ei saavuta.
Maisitõlvikud maitsevõiga
Üks klassikalisemaid ja armastatumaid grillroogi on terve maisitõlvik. Parima tulemuse saamiseks tasub maisi esmalt koos lehtedega vees leotada umbes 20 minutit – see tekitab grillimisel aurutamise efekti ja hoiab terad mahlasena. Seejärel aseta tõlvikud otse restile.
Kui soovid aga krõbedamat ja suitsusemat tulemust, koori lehed tagasi (või eemalda täielikult) ja määri maisi või, tšilli ja laimimahla seguga. Grillimisel karamellistub või koos maisi looduslike suhkrutega, luues vastupandamatu maitsebuketi. Serveerimisel raputa peale veidi parmesani või suitsutatud paprikapulbrit.
Spargel ja baklažaan
Spargel on kevadsuvine lemmik, mis valmib grillil minutitega. Oluline on valida pigem jämedamad varred, et need resti vahelt läbi ei kukuks, või kasutada spetsiaalset grillpanni. Piserda sparglit oliiviõli, sidrunimahla ja meresoolaga. Grillitud spargel peaks jääma seest kergelt krõmpsuvaks ehk al dente, samas kui välispind on saanud kauni pruunika jume.
Baklažaan on aga köögivili, mis nõuab ohtralt õli ja kannatust. Lõika baklažaan pikuti viiludeks, raputa peale soola ja lase sellel 15 minutit seista, et liigne vesi välja tuleks. Kuivata paberiga, pintselda heldelt õliga ja grilli, kuni viilud on pehmed ja siidised. Baklažaan imeb endasse suitsumeki paremini kui ükski teine köögivili, meenutades maitselt ja tekstuurilt peaaegu liha.
Seened – metsaannid tule kohal
Seened on tänu oma umami-rikkale maitsele suurepärane alternatiiv lihale. Eriti populaarsed on suured Portobello seened, mida saab kasutada isegi burgeripihvi asemel. Nende tekstuur on tihe ja mahlane ning nad taluvad hästi kõrget kuumust.
Portobello grillimiseks eemalda seene jalg ja puhasta kübar. Sega kokku marinaad palsamiäädikast, küüslaugust, sojakastmest ja õlist ning lase seentel selles umbes pool tundi seista. Aseta seened grillile esmalt kübarapool allpool, et mahlad koguneksid seene sisse nagu kaussi. Küpsemise lõpujärgus võid seene sisse asetada viilu mozzarellat või sinihallitusjuustu, mis sulades loob kreemja kastme.
Väiksemad šampinjonid sobivad ideaalselt varraste tegemiseks. Proovi neid kombineerida kirsstomatite ja punase sibulaga. Veel üks maitsev nipp on täidetud šampinjonid: eemalda jalad, täida süvend toorjuustu ja ürtide seguga ning grilli madalamal kuumusel või fooliumalusel, kuni juust on mullitav ja seen küps.
Juustud grillimisel – sulav nauding
Juustu grillimine on kunst, mis pakub erilist rahulolu. Mitte kõik juustud ei sobi kuumutamiseks, kuid õiged valikud muutuvad tule kohal tõelisteks delikatessideks.
Halloumi ja kreekapärased juustud
Küproselt pärit Halloumi on vaieldamatu grillijuustude kuningas. Tänu oma kõrgele sulamistemperatuurile ei valgu see laiali, vaid muutub pealt kuldpruuniks ja krõbedaks, jäädes seest mõnusalt pehmeks ja vetruvaks. Halloumi soolakas maitse sobib ideaalselt kokku magusama arbuusi või värske piparmündiga.
Küpsetatud Camembert või Brie
Pehmed valgehallitusjuustud nagu Camembert või Brie on suurepärased fooliumis või spetsiaalses keraamilises nõus grillimiseks. Tee juustu pinnale noaga ristlõiked, torka sinna sisse värskeid rosmariinioksi ja küüslauguviile ning nirista üle meega. Aseta juust grillile kaudse kuumuse kätte umbes 10–15 minutiks. Tulemuseks on vedel, aromaatne juustufondüü, kuhu on mõnus kasta krõbedat saia või grillitud köögivilju.
Mereannid kergemaks eineks
Kui soovid pakkuda midagi, mis pole punane liha, kuid on siiski toitev valguallikas, on mereannid parim valik. Kala ja koorikloomad küpsevad kiiresti ja on tervislikud.
- Krevetivardad: Kasuta tooreid hiidkrevette. Marineeri neid lühikest aega (u 15 min) laimimahla, tšilli, küüslaugu ja õli segus. Grilli vaid paar minutit mõlemalt poolt, kuni krevetid muutuvad roosaks. Ettevaatust üleküpsetamisega – krevett muutub siis kummiseks.
- Lõhe fooliumis: See on lollikindel meetod. Aseta lõhefilee fooliumile, lisa sidruniviilud, till ja killuke võid. Sulge fooliumümbrik tihedalt ja grilli umbes 15 minutit. Nii jääb kala erakordselt mahlane.
- Terve kala: Forelli või dorada grillimine tervena (kasutades kalaresti) annab kõige ehedama tulemuse. Kala nahk muutub krõbedaks ja kaitseb õrna liha kuivamise eest. Täida kala kõhuõõs sidrunheina, ingveri ja ürtidega.
Puuviljad – üllatav magustoit
Paljud inimesed ei tule selle pealegi, et pärast pearooga võiks grillile visata ka magustoidu. Kuumus karamellistab puuviljades oleva suhkru, muutes maitsed intensiivsemaks ja lisades põneva suitsuse noodi.
Ananass on grillimiseks loodud. Lõika värske ananass ketasteks või sektoriteks. Ananassis leiduv ensüüm bromelain pehmendab viljaliha kuumutamisel, muutes selle suussulavaks. Eriti hõrgu tulemuse saad, kui pintseldad ananassi mee ja kaneeli seguga või hoopis vähese tšilli ja laimiga. Serveeri kuum ananass koos vanillijäätisega – kontrast kuuma ja külma vahel on vaimustav.
Teine üllataja on arbuus. Grillitud arbuus kaotab osa oma vesistusest ja muutub tekstuurilt tihkemaks, meenutades veidi tuunikala steiki. See sobib suurepäraselt soolaste lisanditega, näiteks feta juustu, basiiliku ja palsamiäädika kreemiga.
Proovida tasub ka luuviljalisi nagu virsikud ja nektariinid. Poolita viljad, eemalda kivi ja aseta lõikepind allpool grillile. Kui viljalihal on ilusad grillitriibud, pööra ümber ja lase veel hetk küpseda. Serveeri Kreeka jogurti, mee ja purustatud pähklitega.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Grillimine väljaspool tavapärast mugavustsooni tekitab sageli küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele, mis võivad tekkida liha alternatiivide grillimisel.
Kuidas vältida köögiviljade ja juustu kinni jäämist grillrestile?
Kõige olulisem reegel on, et grillrest peab olema puhas ja kuum. Enne toidu asetamist restile õlita kergelt nii resti (kasutades näiteks õlitatud majapidamispaberit tangide vahel) kui ka toiduaineid ennast. Juustu ja väiksemate köögiviljade puhul on soovitatav kasutada spetsiaalseid grillmatte, perforeeritud grillpanne või fooliumaluseid.
Milline on parim temperatuur köögiviljade grillimiseks?
Enamik köögivilju armastab keskmist kuni kõrget kuumust (umbes 200–220 kraadi). See tagab kiire küpsemise, jättes viljad seest krõmpsuks ja väljast karamellistunuks. Kui kuumus on liiga madal, hakkavad köögiviljad pigem hauduma ja muutuvad lödiks. Terved köögiviljad (nagu terve paprika või mais) vajavad veidi madalamat kuumust ja pikemat aega.
Kas tofu sobib grillimiseks?
Jah, kindlasti! Kasuta selleks tihket (firm või extra firm) tofut. Esmalt pressi tofust liigne vesi välja, asetades selle raskuse alla. Seejärel lõika viiludeks või kuubikuteks ja marineeri vähemalt tund aega. Tofu ise on maitsetu ja imab marinaadi hästi endasse. Grillimisel ole kannatlik – lase toful tekkida krõbe koorik, enne kui üritad seda pöörata, muidu võib see laguneda.
Kas foolium on grillimisel vajalik või kahjulik?
Foolium on mugav abivahend, eriti muredate või väikeste toiduainete puhul. Siiski, kui soovid vältida alumiiniumi kokkupuudet toiduga (eriti happeliste toitude nagu tomat või sidrun puhul), aseta fooliumi ja toidu vahele küpsetuspaber või kasuta hoopis korduvkasutatavaid roostevabast terasest grillaluseid ja malmpanne.
Serveerimine ja lisandid täiuslikuks elamuseks
Kui oled vaeva näinud mitmekülgse grillmenüü valmistamisega, on viimane samm serveerimine, mis seob kõik maitsed tervikuks. Erinevalt lihast, mis on sageli raske ja domineeriv, vajavad taimsed grillroad ja mereannid sageli värskeid ja särtsakaid kastmeid, et nende maitsepotentsiaal täielikult avaneks.
Valmista lauale mitu erinevat dipikastet. Üks kindel lemmik on chimichurri – Argentinast pärit ürdikaste, mis koosneb petersellist, oreganost, küüslaugust, äädikast ja oliiviõlist. See sobib oivaliselt nii grillitud seente, köögiviljade kui ka kala juurde. Teine suurepärane valik on jogurtipõhine kaste sidruni, kurgi ja mündiga (tzatziki laadne), mis tasakaalustab grillist tulenevat suitsusust ja vürtsikamaid marinaade.
Ära unusta ka leivalisi. Otse grillil röstitud ciabatta viilud, mida on hõõrutud küüslauguküünega ja piserdatud kvaliteetse oliiviõliga, on lihtne, kuid luksuslik lisand. Samuti võid proovida grillida lavašši või pitaleiba, mis muutub tule kohal mõnusalt krõbedaks ja suitsuseks.
Joogivaliku puhul lähtu sellest, et kergem toit nõuab kergemat jooki. Kui punane vein on klassikaline kaaslane sealihašašlõkile, siis grillitud köögiviljade, halloumi ja mereandide kõrvale sobib suurepäraselt jahutatud valge vein (nt Sauvignon Blanc või Riesling), kuiv rosé või hoopis käsitöösiider. Alkoholivabaks variandiks valmista suur kannutäis jäävett, kuhu on lisatud kurgiviile, piparmünti ja laimi – see puhastab maitsemeeli ja värskendab palaval suvepäeval.
Katsetades julgelt erinevate toorainetega, avastad peagi, et grillimine on palju enamat kui vaid liha küpsetamine. See on loov protsess, kus piiriks on vaid fantaasia. Värviline, tervislik ja maitsetest tulvil grillilaud jääb külalistele kauaks meelde ning pakub kõneainet ja inspiratsiooni ka nende enda tulevasteks aiapidudeks.
