Jäätmete sorteerimine on tänapäeval enamat kui lihtsalt keskkonnateadlik valik – see on igapäevane vajadus ja paljudes kohtades ka seadusest tulenev kohustus. Ometi tekitab prügikasti ees seismine tihti segadust. Me hoiame käes katkist tassi, tühja krõpsupakki või vana hõõglampi ja küsime endalt: kuhu see tegelikult käib? Eriti suurt nõutust tekitab mõiste “olmeprügi” ehk segaolmejäätmed. Paljud inimesed eksivad, arvates, et olmeprügi konteiner on universaalne koht kõigele, mida me enam ei vaja. Tegelikkuses on segaolmejäätmete konteiner mõeldud vaid väga kindlale osale meie igapäevasest prügist – sellele, mida ei ole võimalik enam ringlusse võtta ega muul viisil taaskasutada. Õige sorteerimine mitte ainult ei säästa loodust, vaid hoiab kokku ka korteriühistute ja eramajaomanike raha, sest segaolmejäätmete äravedu on reeglina kõige kallim teenus.
Mis on segaolmejäätmed ehk tavaline olmeprügi?
Kõige lihtsam viis olmeprügi defineerimiseks on välistamise meetod. Segaolmejäätmed on need jäätmed, mis jäävad üle pärast seda, kui olete eraldi kogunud pakendid, biojäätmed, paberi ja papi, ohtlikud jäätmed ning klaastaara. Seega on tegemist n-ö “ülejäägiga”, millel puudub materjalina ringlussevõtu väärtus või mis on liiga määrdunud, et seda saaks puhastada.
Eestis liigub suur osa segaolmejäätmetest kas prügilasse ladestamisele või jäätmepõletustehastesse (näiteks Iru elektrijaama), kus sellest toodetakse soojust ja elektrit. Kuigi põletamine on parem kui prügilasse matmine, on see siiski raiskamine, kui ahju satuvad materjalid, millest saaks toota uusi asju. Seetõttu on kriitilise tähtsusega teada, mida tohib ja mida ei tohi sellesse konteinerisse visata.
Mida tohib visata olmeprügi konteinerisse?
Segaolmejäätmete konteinerisse kuuluvad esemed ja ained, mida ei saa liigitada ohtlikeks jäätmeteks, kuid mis ei sobi ka pakendi-, paberi- või biojäätmete hulka. Siin on põhjalik loetelu asjadest, mille õige koht on just olmeprügis:
- Hügieenitarbed: Mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid, vatitikud, vatipadjad ja hambaharjad. Need on määrdunud ega sobi ümbertöötlemiseks.
- Määrdunud ja katkised riided ning jalatsid: Kui tekstiil on õline, värvine, hallitanud või nii katki, et seda ei saa parandada ega uuskasutusse anda, kuulub see olmeprügisse. Korralikud riided tuleks viia riidekonteinerisse.
- Katkised toidunõud ja keraamika: Purunenud taldrikud, kruusid, vaasid ja savipotid. NB! Neid ei tohi visata klaasikonteinerisse, sest keraamika ja kristallklaas sulavad teisel temperatuuril kui pudeliklaas ja rikuvad klaasi ümbertöötlemise protsessi.
- Hõõglambid: Tavalised vanakooli hõõglambid (mitte säästupirnid ega LED-lambid) võib visata olmeprügisse.
- Lemmikloomade jäätmed: Kassiliiv (ka puidupõhine, kui see on väljaheidetega määrdunud), koerte väljaheited kilekotis, närimiskondid ja puurialuspanu.
- Määrdunud pakendid: Kui jogurtitops, pitsakarp või foolium on toiduga tugevalt määrdunud ja te ei soovi seda pesta, on selle koht olmeprügis. Pakendikonteinerisse tohib panna vaid puhtaid pakendeid.
- Jahtunud tuhk ja konid: Sigaretikonid ja kaminatuhk (kindlasti täielikult jahtunud!) kuuluvad segaolmejäätmete hulka.
- Tolmuimeja tolmukotid: Pühkmed ja tolmukotid sisaldavad segu erinevatest materjalidest, mida ei saa eraldada.
- Suured kondid ja jahtunud rasv: Suured toidukondid, mis ei lagune kompostis kiiresti, ning tahkunud toidurasv (pakendatuna, nt piimapakki valatuna).
- CD-plaadid, kassetid ja fotod: Vanad andmekandjad ja fotopaber ei ole tavapaber ega pakend.
Mida EI TOHI mitte mingil juhul olmeprügisse panna?
Väga levinud on eksiarvamus, et olmeprügisse võib visata “kõike natuke”. See on vale ja võib olla ohtlik nii keskkonnale kui ka prügikäitlejatele. Järgmised kategooriad tuleb kindlasti eraldi koguda:
1. Ohtlikud jäätmed
Need tuleb viia jäätmejaama või spetsiaalsetesse kogumiskastidesse poodides. Olmeprügisse visatuna võivad need lekkida ja saastada pinnast ning vett.
- Patareid ja akud (ka väikesed nööppatareid).
- Vanaõlid, värvid, lakkide ja liimide jäägid.
- Aegunud ravimid (viia apteeki).
- Elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid.
- Säästupirnid ja luminofoorlambid (sisaldavad gaase).
- Kodukeemia (torusiilid, väetised jne).
2. Puhas pakend
Kilekotid, plastkarbid, konservikarbid, joogipurgid, tetrapakid (piima- ja mahlapakid) ning klaaspudelid on väärtuslik tooraine. Need tuleb viia pakendikonteinerisse. Kui viskate need olmeprügisse, maksate nende äraveo eest (olmeprügi on tasuline), samas kui pakendikonteinerisse viimine on tasuta.
3. Biojäätmed
Kartulikoored, õunasüdamed, riknenud puuviljad, kohvipaks ja teepurud ei tohiks sattuda olmeprügisse. Prügilasse sattudes ja seal hapnikuta lagunedes tekitavad nad metaani, mis on süsihappegaasist kordades tugevam kasvuhoonegaas. Biojäätmed tuleks kompostida või visata biojäätmete konteinerisse.
4. Elektroonika
Vanad telefonid, föönid, rösterid, arvutid ja mänguasjad, mis töötavad patareide või elektriga, ei ole olmeprügi. Need sisaldavad väärtuslikke metalle ja tihti ka ohtlikke aineid. Need tuleb viia jäätmejaama või tagastada elektroonikapoodi (väikeelektroonika puhul).
Levinumad vead ja müüdid sorteerimisel
Isegi kõige hoolsamad sorteerijad võivad komistada teatud “hallide alade” otsa. Vaatame üle mõned levinumad eksimused, mis rikuvad sorteerimise kvaliteeti.
Müüt: “Määrdunud pitsakarp on paber.”
Tegelikkus: Paberikonteinerisse tohib panna vaid puhast paberit. Rasv ja juustujäägid rikuvad paberimassi tootmise protsessi. Kui pitsakarp on määrdunud, viska see segaolmejäätmetesse või rebi puhas kaas küljest (paberisse) ja pane määrdunud põhi olmeprügisse. Kui karp on tehtud komposteeruvast materjalist, võib selle panna biojäätmetesse (tükkideks rebituna).
Müüt: “Kõik, mis on klaasist, käib klaasikonteinerisse.”
Tegelikkus: Klaasikonteiner on mõeldud ainult pudelitele ja purkidele (pakendiklaas). Aknaklaas, peeglid, kristallvaasid ja joogiklaasid on täiesti erineva keemilise koostise ja sulamistemperatuuriga. Üksik aknaklaasi kild võib rikkuda tonnide viisi ümbertöötlemisele minevat pudeliklaasi. Aknaklaas ja peeglid tuleb viia jäätmejaama, väikesed killud olmeprügisse.
Müüt: “Tetrapakk on paber.”
Tegelikkus: Piima- ja mahlapakid on kihilised materjalid (kartong, kile, foolium). Neid ei tohi visata vanapaberi hulka, sest paberitehas ei suuda neid kihte eraldada. Nende õige koht on pakendikonteineris (kollane konteiner).
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused kiiretele küsimustele, mis igapäevaselt tekkida võivad.
K: Kuhu visata kasutatud küpsetuspaber?
V: Küpsetuspaber on tavaliselt kaetud silikooni või vahaga ja on toiduga määrdunud. Seetõttu ei sobi see vanapaberisse. Viska see segaolmejäätmetesse.
K: Kas foolium on pakend või olmeprügi?
V: Kui foolium oli ümber toote (nt šokolaadiümbris või grillkana fooliumkarp), on see pakend. Kui see on puhas, läheb see pakendikonteinerisse. Kui see on väga rasvane ja määrdunud, on see olmeprügi. Eraldi rullina ostetud foolium on toode, mitte pakend, ja kasutatuna läheb olmeprügisse.
K: Kuhu panna katkised mänguasjad?
V: Kui mänguasi on plastikust ja sellel ei ole patareisid ega juhtmeid, võib väiksema mänguasja panna olmeprügisse. Kui mänguasja sees on elektroonikat (isegi kui see on katki), on tegemist elektroonikajäätmega, mis tuleb viia kogumispunkti. Suured plastmänguasjad tuleks viia jäätmejaama.
K: Kas tühi aerosoolipudel (nt juukselakk) on ohtlik jääde?
V: Kui pudel on täiesti tühi ega ole märgistatud ohtliku aine märgiga (nt mürgine või söövitav), võib selle panna pakendikonteinerisse (metallpakend). Kui pudelis on veel vahendit sees või see on märgistatud ohtlikuks, tuleb see viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.
K: Mida teha vanade ravimilehtedega (blistritega)?
V: Tühjad ravimiblistrid (foolium ja plastik koos) on segaolmejäätmed, sest materjale on raske eraldada. Ravimid ise tuleb aga kindlasti viia apteeki või jäätmejaama.
Koduse kogumissüsteemi lihtsustamine
Jäätmete korrektne sorteerimine võib alguses tunduda keeruline, kuid tegelikult on see harjumuse asi. Edu võti peitub mugavas koduses süsteemis. Ei ole vaja viite suurt prügikasti köögi all. Piisab nutikast lahendusest:
- Biojäätmed: Väike kaanega nõu kapi peal või kraanikausi all.
- Pakendid: Eraldi kott või kast, kuhu kogute loputatud plast-, metall- ja joogikartongpakendid. Kuna need on puhtad, ei hakka need haisema ja neid võib hoida kasvõi rõdul või esikus.
- Paber ja papp: Eraldi karp või paberkott vanade ajalehtede ja karpide jaoks.
- Olmeprügi: See kõige tavalisem prügikast kraanikausi all. Kui teisi liike usinasti sorteerite, märkate peagi, et olmeprügi tekib väga vähe ja seda kasti tuleb harvem tühjendada.
Teadlik sorteerimine on üks lihtsamaid viise, kuidas iga inimene saab anda reaalse panuse keskkonnahoidu. Lisaks on see märk hoolivast suhtumisest ümbritsevasse. Mida vähem viskame asju segaolmejäätmete konteinerisse, seda rohkem materjale suunatakse ringlusse ja seda puhtamana hoiame Eestimaa loodust. Alustage väikestest sammudest – näiteks eraldage esimesena biojäätmed ja pakendid – ning peagi muutub see loomulikuks eluosaks.
