Mida teha Eestis? Suur reisijuht ja parimad sihtkohad

Eestimaa on küll pindalalt väike, kuid oma mitmekesisuselt suudab see üllatada ka kõige kogenumaid reisijaid. Siin kohtuvad iidne loodus ja tipptasemel digiühiskond, keskaegne arhitektuur ja modernne disain, vaiksed rabad ja elavad linnasüdamed. Paljude jaoks on Eesti justkui hästi hoitud saladus Põhja-Euroopas, pakkudes rahu ja vaikust, mida suurlinnadest enamasti ei leia, kuid samas ka piisavalt põnevust ja avastamisrõõmu. Olenemata sellest, kas plaanite lühikest nädalavahetuse väljasõitu või pikemat puhkust, pakub see riik elamusi igale maitsele – alates ajaloolistest vaatamisväärsustest kuni puutumatu looduse rüppe peidetud pärliteni.

Reisimine Eestis on lihtne ja mugav, kuna vahemaad on lühikesed ja taristu hästi arenenud. Hommikul võite nautida kohvi Tallinna vanalinna munakivitänavatel, lõunaks jalutada juba Viru raba laudteel ja õhtusööki nautida mõnes hubases Tartu restoranis või hoopis Saaremaa kadakate vahel. See kompaktus on Eesti üks suurimaid trumpe, võimaldades lühikese ajaga kogeda äärmiselt erinevaid maastikke ja kultuurilisi nüansse. Järgnevalt vaatame põhjalikult otsa piirkondadele ja tegevustele, mis muudavad Eesti külastamise meeldejäävaks sündmuseks.

Tallinn: Enamat kui vaid keskaegne vanalinn

Enamik reisijaid alustab oma teekonda pealinnast Tallinnast. Kuigi UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Tallinna vanalinn on oma linnamüüri, tornide ja kitsaste tänavatega vaieldamatult üks Euroopa paremini säilinud keskaegseid linnasüdameid, on tänapäeva Tallinn palju mitmekihilisem. Vanalinnas tasub kindlasti külastada Raekoja platsi, ronida Oleviste kiriku torni imelise vaate nautimiseks ning jalutada Toompeale, et heita pilk linnale Kohtuotsa vaateplatvormilt.

Kuid tõeline kohalik elu keeb väljaspool linnamüüre. Üks populaarsemaid piirkondi on Telliskivi Loomelinnak, mis asub endises tööstuskompleksis. See on hipsterlik keskus, täis disainipoode, stuudioid, baare ja restorane. Siin asub ka rahvusvaheliselt tunnustatud fotokunstikeskus Fotografiska, mis pakub maailmatasemel näitusi ja mille katuselt avaneb samuti suurepärane vaade linnale. Telliskivi kõrval asub Kalamaja asum, mis on tuntud oma värviliste puitmajade ja boheemlasliku atmosfääri poolest.

Teine kiiresti arenev ja külastamist väärt piirkond on Noblessneri sadamalinnak. See ajalooline allveelaevatehas on muudetud moodsaks mereäärseks kvartaliks, kus asuvad peened restoranid, kunstikeskus Kai ja koguperele mõeldud PROTO avastustehas. Jalutuskäik Noblessnerist mööda mereäärt viib teid lennusadamasse, kus asub Eesti Meremuuseum – üks Euroopa põnevamaid meremuuseume, kus saab tutvuda ehtsa allveelaevaga Lembit.

Looduse rüpes: rabad ja rahvuspargid

Eesti loodus on on midagi, mis jätab sügava mulje just oma ligipääsetavuse ja puhtuse poolest. Üks unikaalsemaid elamusi, mida Eestis kogeda saab, on rabamaastikud. Eestlased on rabarahvas ja laudteedel jalutamine on siin rahvussport. Kõige kuulsam ja kergemini ligipääsetav on Viru raba Lahemaa rahvuspargis. Sealne laudtee on osaliselt läbitav ka lapsevankri või ratastooliga ning vaatetornist avaneb lummav vaade laugastele. Julgemad saavad rabajärves ka karastava supluse teha.

Kui soovite midagi metsikumat, tasub suunduda Soomaa rahvusparki. See piirkond on tuntud oma “viienda aastaaja” poolest, mil suurvesi ujutab üle metsad ja teed ning parim viis liikumiseks on kanuu. Kuid ka muul ajal on Soomaa suurepärane koht räätsamatkadeks ja loodusvaatluseks. Lahemaa rahvuspark, mis asub Tallinnast vaid tunni autosõidu kaugusel, pakub aga lisaks loodusele ka kultuuriloolist rikkust. Siin asuvad kaunid mõisakompleksid nagu Palmse, Sagadi ja Vihula, samuti omapärane Altja kaluriküla ja Käsmu kaptenite küla.

Mida looduses kindlasti teha:

  • Räätsamatk: Spetsiaalsete jalanõudega pehmel samblal kõndimine on meditatiivne ja sportlik kogemus.
  • Ööbimine RMK metsaonnides: Riigimetsa Majandamise Keskus on rajanud üle Eesti tasuta kasutamiseks mõeldud lõkkekohti ja metsaonne.
  • Linnuvaatlus: Eriti kevadel ja sügisel on Eesti rannikuala rändlindude paradiis, Matsalu rahvuspark on siinkohal maailmatasemel sihtkoht.

Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja kultuuripealinn Tartu

Lõuna-Eesti erineb ülejäänud riigist oma künkliku maastiku ja veidi teistsuguse elutempo poolest. Piirkonna süda on Tartu – ülikoolilinn, mis on täis nooruslikku energiat ja vaimsust. Tartu Raekoja plats suudleva tudengi kujuga on linna sümbol, kuid kindlasti tasub külastada ka Eesti Rahva Muuseumi (ERM). See on üks moodsamaid ja suurejoonelisemaid muuseume Euroopas, mis jutustab eestlaste ja soome-ugri rahvaste lugu läbi tipptasemel tehnoloogia ja arhitektuuri.

Tartust lõuna poole jääb Otepää, mida tuntakse Eesti talvepealinnana, kuid mis on äärmiselt kaunis ka suvel. Pühajärve ümbrus on ideaalne jalgrattasõiduks ja matkamiseks. Veelgi kaugemal kagus asub aga täiesti omanäoline kultuuriruum – Setomaa. Setud on säilitanud oma unikaalse keele, rahvarõivad ja laulutraditsiooni (leelo), mis kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Setomaad külastades tasub kindlasti proovida kohalikku toitu ja külastada mõnda talumuuseumi.

Looduslikest vaatamisväärsustest on Lõuna-Eestis kohustuslikuks peatuseks Taevaskoja. Ahja jõe ürgorus kõrguvad liivakivipaljandid on olnud eestlastele pühad paigad juba aastasadu. Jalutuskäik Suure ja Väikese Taevaskoja radadel on jõukohane igas vanuses matkajale ja pakub imelisi vaateid.

Saared ja Lääne-Eesti romantika

Eestil on üle 2000 saare, millest igaühel on oma nägu. Kõige suurem saar, Saaremaa, on tuntud oma tuulikute, kadakate ja Kuressaare piiskopilinnuse poolest. Viimane on Baltimaade ainus tervikuna säilinud keskaegne kindlus. Saaremaal olles ei saa mööda vaadata ka Kaali meteoriidikraatrist, mis on harukordne loodusmälestis. Saaremaa on suurepärane koht spaapuhkuseks, kuna Kuressaares on ühe elaniku kohta ilmselt kõige rohkem spaasid maailmas.

Teine suur saar, Hiiumaa, on tuntud oma rahuliku atmosfääri ja tuletornide poolest. Kõpu tuletorn on üks maailma vanimaid järjepidevalt töötavaid majakaid. Hiiumaa sümboliks on ka Sääretirp – pikk kruusane maariba, mis ulatub kaugele merre ja kus on tunne, nagu kõnniksid vee peal. Hiidlased on tuntud oma huumorimeele poolest ja saareelu kulgeb siin omas rütmis, ilma igasuguse kiirustamiseta.

Lääne-Eesti mandriosas on kaks peamist pärli: Pärnu ja Haapsalu. Pärnu on Eesti suvepealinn, kus elu keerleb pika liivaranna ja rannapromenaadi ümber. See on koht, kuhu tullakse nautima päikest, festivale ja kohvikukultuuri. Haapsalu on seevastu vaiksem ja romantilisem, tuntud oma puidust pitsarhitektuuri, mudaravilate ja piiskopilinnuse varemete poolest. Haapsalu promenaadil jalutades on lihtne kujutleda end tagasi 20. sajandi algusesse, mil linn oli Vene tsaariperekonna ja kultuurieliidi suvituspaik.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Reisijatel tekib Eesti kohta tihti sarnaseid praktilisi küsimusi. Siin on vastused neist levinumatele, et aidata reisi paremini planeerida.

Millal on parim aeg Eestit külastada?

See sõltub teie eelistustest. Suvi (juuni-august) on kõige populaarsem aeg: ilmad on soojad, päevad on pikad (valged ööd) ja toimub palju vabaõhuüritusi. Sügis (september-oktoober) on ideaalne loodusmatkadeks ja rabade külastamiseks, kui värvid on kõige kirkamad. Talv (detsember-veebruar) sobib jõuluturgude nautimiseks ja talispordiks, eriti kui maas on lumi. Kevad on parim aeg linnuvaatluseks ja tärkava looduse imetlemiseks.

Kuidas Eestis ringi liikuda?

Ühistransport (bussid ja rongid) on Eestis väga heal tasemel, taskukohane ja täpne. Rongiliiklus (Elron) ühendab mugavalt suuremaid linnu nagu Tallinn, Tartu, Narva ja Viljandi. Bussivõrk katab peaaegu terve riigi. Siiski, kui soovite külastada kaugemaid looduskauneid kohti või väikesaari, on rendiauto kõige mugavam valik. Saartele pääseb praamidega, mille piletid tasub suvisel tipphooajal ette broneerida.

Kas Eestis saab hakkama inglise keelega?

Jah, absoluutselt. Eriti noorem põlvkond räägib inglise keelt väga heal tasemel. Turismisektoris, restoranides ja hotellides ei teki keelebarjääri peaaegu kunagi. Vanem põlvkond võib rääkida ka vene või soome keelt.

Kas Eesti on kallis sihtkoht?

Võrreldes Skandinaavia riikidega on Eesti endiselt soodsam, kuid hinnad on viimastel aastatel tõusnud ja on võrreldavad Lääne-Euroopa keskmisega. Väljas söömine ja meelelahutus on üldiselt taskukohased, samas kui majutuse hinnad võivad suvisel tipphooajal (eriti Pärnus ja Saaremaal) olla üsna kõrged. Muuseumipiletid ja transport on üldjuhul mõistliku hinnaga.

Eesti saunakultuur ja kohalikud maitsed

Ükski reisijuht ei oleks täielik ilma mainimata Eesti sauna. See pole lihtsalt pesemiskoht, vaid rituaal, tervenemise ja sotsiaalse suhtluse paik. Kõige erilisem on Vana-Võromaa suitsusaun, mis on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Suitsusaunal puudub korsten ja kütmise ajal on ruum suitsu täis, mis enne saunaminekut välja lastakse. See annab lihale ja vaimule erilise puhastuse. Turistitaludes üle Lõuna-Eesti on võimalik seda iidset traditsiooni omal nahal kogeda.

Lisaks suitsusaunale on populaarsed ka tänapäevased spaad ja veekeskused, mida leidub ohtralt nii Tallinnas, Pärnus, Saaremaal kui ka Värskas. Paljudes kodudes ja suvilates on saun aukohal ning laupäevaõhtune saunaskäik on paljude eestlaste jaoks püha traditsioon, mille juurde kuulub vihtlemine kasevihaga ja karastus tiigis või lumehanges.

Lõpetuseks ei saa mainimata jätta Eesti toidukultuuri, mis on viimase kümnendiga teinud läbi tohutu arengu. “Uus Põhjala köök” on märksõna, mis iseloomustab kohalikku toidumaastikku: rõhk on puhtal, hooajalisel ja kohalikul toorainel. Must leib, kama, hapukapsas ja verivorst on traditsioonilised maitsed, mida tasub proovida, kuid tänapäevased restoranid pakuvad neist üllatavaid ja gurmeelikke variatsioone. Alates White Guide’i poolt tunnustatud tipprestoranidest Tallinnas ja Pärnus kuni väikeste kodukohvikuteni Peipsi ääres (kus pakutakse kuulsat sibulapirukat ja suitsukala) – Eesti on tõeline maitsete sihtkoht, mis premeerib uudishimulikku reisijat rikkalike elamustega.