Iga lapsevanem teab seda murettekitavat tunnet, kui laps ärkab hommikul kinni jäänud ninaga, aevastab pidevalt ja hingamine muutub raskeks. Nohu on väikelaste puhul üks kõige sagedasemaid terviseprobleeme, eriti lasteaiaeas, mil viirused levivad rühmades kiires tempos. Kuigi enamasti on tegemist loomuliku osaga lapse immuunsüsteemi arengust, tekib vanematel sageli küsimus: kas piisab kodusest ravist või on aeg helistada perearstile? Käesolev artikkel aitab mõista nohu olemust, jagada praktilisi nõuandeid koduseks toimetulekuks ning selgitada täpselt, millal on meditsiiniline sekkumine vältimatu.
Miks lastel nohu nii sageli esineb?
Laste, eriti alla viieaastaste puhul on nohu täiesti tavaline nähtus. Põhjus on lihtne: lapse immuunsüsteem alles õpib tundma ümbritsevat maailma ja tuhandeid erinevaid viiruseid. Kui täiskasvanud on paljude nende viirustega juba korduvalt kokku puutunud ja omandanud teatud kaitse, siis lapse jaoks on iga uus viirus nagu sissetungija, kellega võitlemiseks peab keha hakkama tootma antikehi.
Nohu ehk riniit on nina limaskesta põletik. See võib olla põhjustatud viirustest (kõige sagedasem), allergiatest või harvemini bakteriaalsetest infektsioonidest. Kuna lapse nina- ja kurgukäigud on väga kitsad, ummistuvad need tursunud limaskesta ja sekreedi tõttu kiiresti, mis teeb hingamise raskeks ja põhjustab sageli ka unehäireid ning söögiisu langust.
Kuidas tuvastada, kas tegemist on tavalise nohuga?
Tavaline viiruslik nohu algab tavaliselt aevastamise, vesise eritisega ninast ja kerge ärritusega ninasõõrmetes. Mõne päeva jooksul võib nohu muutuda paksemaks, kollakaks või rohekaks – see on märk sellest, et organismi valgelibled võitlevad viirusega ja see on normaalne osa paranemisprotsessist. Enamik viiruslikke nohuseisundeid möödub ise 7–10 päevaga.
Oluline on jälgida lapse üldseisundit. Kui laps on rõõmsameelne, sööb ja joob piisavalt ning tal ei ole kõrget palavikku, siis pole põhjust muretsemiseks. Nohu ise ei ole haigus, vaid sümptom, mis näitab, et keha töötab viiruse väljutamise nimel.
Kodused vahendid lapse enesetunde parandamiseks
Kuni ootate arsti vastuvõtule minekut või kui sümptomid on kerged, saate palju teha kodustes tingimustes. Eesmärk on muuta lapse hingamine mugavamaks ja vältida tüsistuste, nagu kõrvapõletiku või põskkoopapõletiku teket.
-
Nina puhastamine: Kasutage mereveelahust või füsioloogilist lahust (0,9% naatriumkloriid), et ninaõõnt niisutada ja sekreeti vedeldada. See aitab limal paremini välja tulla.
Piisav vedeliku tarbimine: See on kriitilise tähtsusega. Vedelik aitab hoida nina limaskesta niiskena ja vedeldab sekreeti, muutes selle väljutamise lihtsamaks.
Õhuniiskuse reguleerimine: Kuiv toaõhk ärritab limaskesta. Kasutage radiaatoritel niiskeid rätikuid või õhuniisutajat.
Magamisasendi sättimine: Kõrgem padi või voodiotsa kergitamine võib aidata lapsel kergemini hingata, vähendades limaskesta turset.
Värske õhk: Kui lapsel pole palavikku, on lühikesed jalutuskäigud värskes õhus vägagi soovitatavad, kuna jahe ja niiske õhk kergendab hingamist.
Millal on aeg pöörduda arsti poole?
Kuigi enamasti möödub nohu ise, on olukordi, kus tuleb viivitamatult ühendust võtta perearsti või valvearstiga. Ärge jääge ootama, kui märkate järgmisi hoiatusmärke:
-
Palavik: Kui lapsel, kes on alla 3 kuu vana, tõuseb palavik üle 38 kraadi, on vajalik kohene konsultatsioon. Vanemate laste puhul pöörduge arsti poole, kui kõrge palavik kestab üle 3 päeva või kui palavikku on raske alandada.
Hingamisraskused: Kui lapsel on märgatavalt raske hingata, ta tõmbab kõhtu sisse, ninasõõrmed laienevad hingamisel või kuulete vilistavat heli, on see märk hingamisteede kitsenemisest.
Kõrvavalu: Kui laps muutub rahutuks, puudutab sageli kõrvu või kaebab valu, võib tegemist olla keskkõrvapõletikuga, mis on sage nohu tüsistus.
Pikaajaline nohu: Kui nohu kestab üle kahe nädala ega näita paranemise märke, võib tegemist olla bakteriaalse infektsiooniga, mis vajab antibiootikumiravi.
Üldine loidus: Kui laps on ebatavaliselt loid, ei soovi juua ega sööma, ei reageeri ümbritsevale või on raskesti äratatav.
Silmade tursed või punetus: Kui nohu levib silmaümbrustesse ja põhjustab seal tugevat turset või mädast eritust.
Nohu ja võimalikud tüsistused
Nohu ei tohiks alahinnata, sest kui seda ei ravita õigesti või kui viirus on agressiivne, võib see päädida tõsisemate seisunditega. Kõige sagedasem tüsistus on kõrvapõletik (otitis media), kuna lapse Eustachiu toru – kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga – on lühike ja horisontaalne, võimaldades bakteritel ninast kergelt kõrva liikuda. Samuti võib nohu areneda bronhiidiks või kopsupõletikuks, kui põletikuline protsess laskub alumistesse hingamisteedesse.
Põskkoopapõletik on teine levinud tüsistus, kuigi väikelastel arenevad põskkoopad täielikult välja alles koolieas. Siiski võib nina kõrvalkoobaste ummistus põhjustada valu, survetunnet näos ja peavalu. Oluline on jälgida, kas lapse “nohu” on kahepoolne või ühepoolne – kui eritis tuleb ainult ühest ninasõõrmest ja on ebameeldiva lõhnaga, võib see viidata võõrkehale ninas, mis nõuab kiiret arstlikku abi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas nina võib pesta liiga tihti?
Üldiselt ei saa nina liiga tihti pesta, kui kasutate õigeid vahendeid nagu füsioloogiline lahus või merevesi. Küll aga vältige nina liigset “surkimist” või mehaanilist puhastamist, mis võib limaskesta vigastada ja turset hoopis suurendada.
Kas nohu ajal tohib lapsega õue minna?
Jah, värske õhk on väga kasulik. Kui lapsel ei ole kõrget palavikku ja ta tunneb end suhteliselt hästi, aitab värske ja jahe õhk limaskesta turset vähendada. Vältige siiski tuulist ja väga niisket ilma, kui lapsel on kalduvus kiiresti köhima hakata.
Millal võib lapse uuesti lasteaeda viia?
Laps võib lasteaeda naasta siis, kui ta on olnud vähemalt 24 tundi palavikuvaba ja tema üldseisund on hea. Kui nohu on veel alles, kuid see on vesine ja laps on tegus, pole see tavaliselt takistuseks, kuid järgige alati konkreetse lasteasutuse reegleid.
Kas köha ja nohu käivad alati koos?
Väga sageli küll. Nohu ajal voolab sekreet neelu taha (post-nasal drip), mis ärritab kõri ja põhjustab eriti öösiti köhahooge. See ei tähenda alati kopsupõletikku, vaid on sageli tingitud lihtsalt ninast alla voolavast limast.
Kas apteegist ostetud nohutilgad on ohutud?
Käsimüügis olevad limaskesta turset vähendavad tilgad (dekongestandid) on tõhusad, kuid neid ei tohiks kasutada kauem kui 3–5 päeva. Nende pikaajaline kasutamine võib põhjustada “tagasilöögi efekti” ehk nina läheb uuesti kinni kohe, kui tilkade toime lõpeb, ning võib kahjustada nina limaskesta.
Nõuandeid lapse toetamiseks toitumise ja vedelikuga
Nohu ajal kaotab laps palju vedelikku, eriti kui kaasneb palavik või suurenenud lima eritus. Pakkuge lapsele sageli vett, lahjat teed või sooja suppi. Söögiisu võib nohu ajal olla vähenenud, kuna kinni pandud nina teeb söömise ja neelamise tülikaks. Ärge sundige last sööma, kuid oluline on hoida vedeliku taset kõrgena. Kui imik on nohune, võib rinnapiimaga toitmine muutuda keeruliseks, kuna laps peab vahepeal hingama. Sellisel juhul püüdke nina enne söömist puhastada.
Samuti aitab lapse enesetunnet parandada rahulik keskkond. Vähendage füüsilist aktiivsust, laske lapsel rohkem puhata ja magada. Eelistage kergesti seeditavat toitu. Kui laps keeldub tahkest toidust, on ajutiselt täiesti vastuvõetav pakkuda talle vedelamaid toite nagu smuutisid, jogurtit või puljongit, kuni enesetunne paraneb.
Ennetus ja hügieeniharjumused
Nohu täielik ennetamine on peaaegu võimatu, kuna viirused levivad õhu ja käte kaudu. Siiski saate riski vähendada, õpetades lapsele juba varakult õigeid hügieeniharjumusi. Käte pesemine pärast õuest tulemist, enne söömist ja pärast tualeti kasutamist on kõige tõhusam viis mikroobe tõrjuda. Samuti püüdke vältida rahvarohkeid kohti viiruste kõrgperioodil.
Kodune keskkond mängib rolli ka ennetuses. Regulaarne tuulutamine ja tolmu pühkimine aitavad vähendada allergeenide hulka, mis võivad nohu põhjustada või olemasolevat nohu ägestada. Kui peres on keegi teine haige, püüdke võimaluse piires hoida lapse ja haige vahel teatud distantsi ning vältida ühiste nõude või rätikute kasutamist. Sellised lihtsad sammud võivad aidata vähendada lapse haigestumiste sagedust ja muuta nohuperioodid kergemini talutavaks.
