Seinte värvimine on üks populaarsemaid ja kuluefektiivsemaid viise kodu värskendamiseks, kuid lõpptulemuse kvaliteet sõltub suuresti sellest, kui põhjalikult olete ettevalmistustöödega tegelenud. Paljud inimesed teevad vea, asudes pintslit kätte võtma liiga kiiresti, jättes tähelepanuta aluspinna korrastamise, mis on aga kogu protsessi vundament. Veatu ja professionaalse tulemuse saavutamine ei nõua tingimata meistri kutsumist, kui järgite õiget metoodikat ja varute kannatust. Selles juhendis vaatame läbi kõik etapid, mida peate teadma, et seinad saaksid uue hingamise ning värvikiht püsiks kaunis aastaid.
Töövahendite ettevalmistamine ja ruumi vabastamine
Enne kui asute seinte kallale, on oluline luua endale mugav ja puhas töökeskkond. Esimene samm on ruumi tühjendamine või mööbli koondamine ruumi keskele. Mööbel, mida ei ole võimalik ruumist välja viia, tuleks katta korraliku kaitsekilega, et vältida värvipritsmete ja tolmu sattumist tekstiilidele ning pindadele. Samuti on soovitatav eemaldada seinast kõik pistikupesade ja lülitite katted – see muudab servade värvimise tunduvalt lihtsamaks ja tulemus jääb palju puhtam. Ärge unustage lülitada välja elektrienergiat nendes punktides, kui eemaldate katteplaate, et vältida õnnetusi.
Kvaliteetsed töövahendid on poole võidu võti. Ärge püüdke säästa odavate pintslite arvelt, mis võivad kiude kaotada või jätta ebaühtlaseid triipe. Teil läheb vaja:
- Kvaliteetset värvirulli koos pikendusvarrega.
- Erineva suurusega pintsleid nurkade ja raskesti ligipääsetavate kohtade jaoks.
- Maalriteipi servade isoleerimiseks.
- Värvivanni ja rullipuhastusvõrku.
- Pahtlilabidat ja peeneteralist lihvpaberit aluspinna parandamiseks.
- Puhastusvahendeid (näiteks maalripesuvahend või leige seebivesi).
Aluspinna kontroll ja ettevalmistus
Aluspind peab enne värvimist olema puhas, kuiv ja tasane. See on kõige aeganõudvam, kuid samas ka kõige olulisem osa. Alustage seina ülevaatusest: kas seal on pragusid, auke, kooruvat värvi või rasvaplekke? Kõik lahtine materjal tuleb eemaldada kaabitsa või lihvimisega. Kui seinas on sügavamad augud või praod, tuleb need täita sobiva pahtliga. Pärast pahtli kuivamist lihvige parandatud kohad ühetasaseks ülejäänud seinapinnaga, kasutades selleks peeneteralist lihvpaberit.
Tolmu eemaldamine on samuti kriitiline samm. Pärast lihvimist tekib seinale peen tolm, mis takistab värvi nakkumist. Kasutage tolmuimejat või niisket lappi, et sein korralikult tolmust puhastada. Kui sein on köögis või mõnes muus kohas, kus võib esineda rasvaplekke, puhastage pind kindlasti rasvaeemaldusvahendiga. Värv ei jää püsima rasvasele pinnale ja võib hakata aja jooksul kooruma.
Kruntimine – kas see on vajalik?
Paljud inimesed küsivad, kas kruntimine on tõesti hädavajalik, kui värv on “kaks-ühes” või tootja lubab head katvust. Vastus on enamasti jaatav. Kruntvärv ühtlustab aluspinna imavust, mis tähendab, et lõplik värvitoon jääb seinal ühtlasem. Eriti oluline on kruntimine siis, kui värvite uut kipsplaati, pahteldatud pindu või kui teete tumedast värvist heledat. Kruntvärv seob tolmu, mida ei õnnestunud lapiga eemaldada, ja loob ideaalse nakke pinna ja lõpliku värvikihi vahele. Ilma krundita võib värv imenduda ebaühtlaselt, jättes laigulise tulemuse.
Maalriteibi kasutamine ja servade piiramine
Maalriteibi kleepimine on kunst omaette. See tundub lihtne, kuid vale teip või liiga kauaks peale jäetud teip võib rikkuda äsja värvitud servad. Kasutage kvaliteetset, siseruumidesse mõeldud maalriteipi. Suruge teibi serv kindlalt vastu seina, et värv selle alla ei valguks. Üks nipp, mida professionaalid kasutavad, on teibi serva ülevärvimine sama tooni värviga, mis on juba seinas (või kruntvärviga), enne kui kannate peale põhivärvi. See “sulgeb” teibi serva ja kui eemaldate teibi, on joon ideaalselt sirge.
Eemaldage maalriteip siis, kui värv on veel kergelt niiske, kuid mitte enam vedel. Kui ootate värvi täielikku kuivamist, võib teipi eemaldades kooruda lahti ka tükk värvi, mis on kuivades teibiga ühte sulanud. Olge teibi eemaldamisel ettevaatlik ja tõmmake seda aeglaselt, suunaga seinast eemale.
Värvimisprotsessi loogika
Kui eeltööd on tehtud, algab värvimine. Alustage alati nurkadest, pistikupesade ümbrustest ja laeäärtest – nendes kohtades, kuhu rulliga hästi ligi ei pääse. Kasutage selleks väikest pintslit või spetsiaalset nurgarulli. Ärge värvige korraga liiga suurt ala, et värv ei jõuaks ära kuivada enne, kui rulliga põhipinna üle käite, vastasel juhul tekivad üleminekukohad.
Põhipinna värvimisel kasutage rulli. Kandke värv seinale “W” või “V” kujuliste liigutustega, et värv jaotuks ühtlaselt. Seejärel siluge pind vertikaalsete tõmmetega ülalt alla. Ärge vajutage rullile liiga tugevalt – laske tööriistal tööd teha. Kui vajutate liiga kõvasti, võivad tekkida rulli servadest tingitud triibud või värvikiht võib jääda ebaühtlase paksusega. Värvige korraga üks sein täies ulatuses, et vältida kuivanud värvi servade teket.
Teine kiht kandke peale alles pärast seda, kui esimene kiht on vastavalt värvitootja juhistele täielikult kuivanud. Ärge kiirustage, sest liiga vara peale kantud teine kiht võib esimese kihi “üles sulatada” ja tulemuseks on lohakas pind.
Levinud vead ja kuidas neid vältida
Üks sagedasemaid vigu on liiga vähese värvi kasutamine. Inimesed kardavad, et värv hakkab tilkuma, ja kannavad seinale liiga õhukese kihi. See aga tähendab, et rullijäljed jäävad näha. Rull peab olema piisavalt värviga küllastunud. Samuti on oluline jälgida õhutemperatuuri ja niiskust ruumis. Liiga soe ruum põhjustab värvi liiga kiiret kuivamist, mis ei lase sel korralikult tasanduda, jättes maha inetu “apelsinikoore” efekti.
Valgustus mängib samuti suurt rolli. Värvige võimalusel päevavalguses. Kui aga kasutate kunstvalgustust, peaksid lambid olema paigutatud nii, et need ei tekitaks seinale varje, mis varjavad ebaühtlusi. Hea nipp on hoida lambivalgust seina suhtes nurga all – nii näete kohe, kuhu on jäänud katmata kohad või kus on värvikiht liiga õhuke.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pean vana värvi täielikult maha lihvima enne uue pealekandmist?
Ei, kui vana värv on kindlalt kinni ja ei kooru. Piisab, kui puhastate pinna ja lihvite selle kergelt matiks, et uus värv paremini nakkuks. Kui aga vana värv koorub, tuleb see kindlasti eemaldada, vastasel juhul koorub ka uus värv koos vanaga maha.
Kui kaua peab värvikihtide vahel ootama?
Kuivamisaeg sõltub värvitüübist ja ruumi tingimustest. Tavaliselt on purgil kirjas soovituslik aeg, mis jääb vahemikku 2 kuni 4 tundi. Ärge eirake seda, kuna liiga varajane teine kiht rikub pinna struktuuri.
Kui palju värvi ma tegelikult vajan?
Arvutage välja värvitava seina pindala (kõrgus korda laius). Enamik värve katab ühe liitriga umbes 7–10 ruutmeetrit ühel kihil värvides. Ostke alati pigem veidi rohkem värvi kui liiga vähe, et vältida olukorda, kus värv saab keset tööd otsa – toonide erinevus eri partiide vahel võib olla märgatav.
Kas ma saan kasutada sama rulli erinevate värvide jaoks?
Seda ei soovitata. Rullid on raskesti puhastatavad ja kui vahetate näiteks heledalt värvilt tumedale või vastupidi, võib vana värvi jääk rikkuda uue tooni. Parem on osta uus rull või vähemalt väga hoolikalt pesta, kuid professionaalsed tulemused saavutatakse siiski puhta tööriistaga.
Seinte hooldus pärast värvimist
Pärast värvimistööde lõpetamist laske värvil täielikult kuivada ja kõveneda, enne kui hakkate seinu puhastama või mööblit vastu seina lükkama. Kuigi paljud moodsad seinavärvid on pestavad, vajavad need täielikuks vastupidavuseks sageli mõne nädala pikkust “settimist”. Värvitud seinte pikaealisuse tagamiseks kasutage puhastamiseks pehmet lappi ja vajadusel leiget vett. Vältige abrasiivseid küürimisvahendeid või karedaid käsnu, mis võivad värvipinnale jätta kriimustusi või muuta selle läikivamaks kui ülejäänud ala. Kui tekib mõni väike kriimustus, hoidke alati alles väike kogus sama tooni värvi – nii saate vajadusel kiiresti ja nähtamatult parandusi teha.
