Kuidas e-hääletada? Kõik, mida pead e-valimistest teadma

Eesti on digiriigina maailmas unikaalsel positsioonil, pakkudes oma kodanikele võimalust osaleda demokraatlikus protsessis kodust lahkumata. E-hääletamine on muutunud meie valimiskultuuri lahutamatuks osaks, pakkudes mugavust, paindlikkust ja aja kokkuhoidu. Kuigi protsess ise on loodud võimalikult kasutajasõbralikuks, tekitab see paljudes esmakordsetes valijates või tehnoloogiakaugemates inimestes endiselt küsimusi. Tihti arvatakse ekslikult, et e-hääletamine on keeruline IT-protseduur, kuid tegelikkuses on see loogiline ja turvaline toiming, kui kõik vajalikud vahendid on eelnevalt valmis seatud ja töökorras. Järgnevalt vaatame detailselt läbi kõik etapid, alates ettevalmistustest kuni hääle kinnitamiseni, et tunneksid end valimisnädala saabudes kindlalt.

Vajalik tehniline varustus ja identifitseerimisvahendid

Enne valijarakenduse allalaadimist on kriitilise tähtsusega veenduda, et sul on olemas kõik vajalikud tehnilised vahendid. E-hääletamine ei toimu tavalise veebilehitseja aknas nagu internetipanga makse, vaid selleks on vaja eraldi turvalist rakendust ja kindlat riistvara.

Kõigepealt on sul vaja arvutit. See on üks levinumaid eksiarvamusi – e-häält ei saa anda nutitelefoni ega tahvelarvuti kaudu. Nutiseadet saab kasutada hiljem hääle kontrollimiseks, kuid hääle andmise protsess ise peab toimuma Windowsi, macOS või Linuxi operatsioonisüsteemiga arvutis. Arvuti peab olema internetiühendusega ning soovitavalt varustatud uusima turvatarkvaraga.

Teiseks ja kõige olulisemaks komponendiks on sinu digitaalne isikutuvastusvahend. Eestis on e-hääletamiseks kasutusel kolm peamist võimalust:

  • ID-kaart ja kaardilugeja: See on kõige klassikalisem viis. Sul on vaja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti ja arvutiga ühendatavat kaardilugejat. Veendu, et ID-kaardi kiip on puhas ja lugeja töökorras.
  • Mobiil-ID: See on paljude jaoks mugavaim variant, kuna ei vaja kaardilugejat. Hääletamiseks peab sul olema kehtiv Mobiil-ID leping ja telefon käepärast, et saabuvaid kontrollkoode kinnitada.
  • Smart-ID: Viimaste valimiste ajal on lisandunud võimalus kasutada hääletamiseks ka Smart-ID lahendust, mis on muutnud protsessi veelgi ligipääsetavamaks neile, kel puudub kaardilugeja või Mobiil-ID.

Olenemata valitud meetodist, peavad sul olema käepärast ja meeles oma PIN1 ja PIN2 koodid. PIN1 on vajalik isiku tuvastamiseks ja süsteemi sisselogimiseks, PIN2 on aga võrdväärne sinu omakäelise allkirjaga ning seda on vaja hääle kinnitamiseks. Kui koodid on kadunud, tuleb need eelnevalt PPA teeninduses või pangas (Smart-ID puhul) uuendada.

Tarkvara ettevalmistamine ja kontroll

Edukas e-hääletamine algab tegelikult juba enne valimisnädala algust arvuti korrastamisega. Üks sagedasemaid põhjuseid, miks e-hääletamine ebaõnnestub, on aegunud tarkvara.

Esmalt tuleks kontrollida, kas sinu arvutis on olemas ID-tarkvara (DigiDoc) kõige värskem versioon. Seda saab tasuta alla laadida ja uuendada ametlikult id.ee kodulehelt. Uus tarkvara tagab, et sinu ID-kaart suhtleb arvutiga korrektselt ja kõik turvasertifikaadid on ajakohased.

Samuti on oluline üle vaadata oma arvuti operatsioonisüsteemi uuendused. Vananenud Windowsi või macOS versioonid ei pruugi toetada uusimat valijarakendust turvakaalutlustel. Kui kasutad viirusetõrjeprogramme, ole valmis selleks, et mõnikord võivad need valijarakenduse tööd segada – harvadel juhtudel võib olla vajalik viirusetõrje ajutine seadistamine või peatamine hääletamise hetkeks.

Samm-sammuline e-hääletamise protsess

Kui eeltöö on tehtud, on hääletamine ise kiire ja loogiline. E-hääletamine toimub vaid ettenähtud eelhääletamise perioodil, mis on tavaliselt nädal enne valimispäeva. Siin on täpne tegevuskäik:

  1. Valijarakenduse allalaadimine: Mine veebilehele valimised.ee. Ära kunagi lae rakendust alla suvalistelt lehtedelt ega lingi kaudu, mis saadeti e-mailiga. Ametlik leht on ainus turvaline allikas. Laadi alla oma arvuti operatsioonisüsteemile sobiv rakendus.
  2. Rakenduse käivitamine ja tuvastamine: Ava allalaaditud fail. Rakendus kontrollib esmalt, kas see on autentne ja pole pahavaraga nakatunud. Järgmiseks palutakse sul end tuvastada. Sisesta ID-kaart lugejasse või sisesta oma Mobiil-ID/Smart-ID kasutajatunnus. Sisselogimiseks küsitakse PIN1 koodi.
  3. Kandidaatidega tutvumine: Pärast edukat sisselogimist kuvatakse sulle sinu elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide nimekiri. Süsteem tuvastab automaatselt rahvastikuregistri andmete põhjal, millises ringkonnas sa hääletada saad. Sa ei saa ekslikult hääletada vale piirkonna kandidaadi poolt. Saad nimekirja sorteerida erakondade kaupa või otsida konkreetset kandidaati nime/numbri järgi.
  4. Valiku tegemine: Klõpsa meelepärase kandidaadi nimel. Seejärel kuvatakse tema andmed suuremalt, et saaksid oma valikus veenduda.
  5. Hääle kinnitamine: See on kõige kriitilisem samm. Valiku kinnitamiseks pead andma digitaalallkirja, kasutades PIN2 koodi. Ilma selleta ei lähe hääl arvesse. Järgi ekraanile ilmuvaid juhiseid.
  6. Lõpetamine: Pärast allkirjastamist kuvab rakendus teate, et hääl on edukalt vastu võetud. Sulle võidakse kuvada ka QR-kood, mida on vaja, kui soovid oma häält nutiseadmega kontrollida.

Kuidas oma antud häält kontrollida?

Eesti e-hääletamise süsteem on üks väheseid maailmas, mis pakub valijale võimalust kontrollida, kas tema hääl jõudis valimisserverisse korrektselt. See lisab protsessile läbipaistvust ja suurendab usaldust.

Kontrollimiseks on vaja nutitelefoni või tahvelarvutit, millel on kaamera ja internetiühendus. Pead oma nutiseadmesse laadima spetsiaalse kontrollrakenduse (otsi Google Play või App Store poodidest “EH kontrollrakendus”).

Kontrollimine toimub vahetult pärast hääletamist arvutiekraanil kuvatava QR-koodi abil. Ava telefonis rakendus ja suuna kaamera arvutiekraanil olevale koodile. Rakendus loeb koodi ja kuvab telefoniekraanil kandidaadi nime, kelle poolt sa just hääletasid. Kui telefonis kuvatav nimi ühtib sinu valikuga, on hääl korrektselt krüpteeritud ja serverisse saadetud. Oluline on teada, et kontrollida saab vaid piiratud aja jooksul pärast hääletamist (tavaliselt kuni 30 minutit), et vältida hääleostmist või mõjutamist.

Turvalisus, hääle muutmine ja salajasus

Üks e-hääletamise alustalasid on põhimõte, et valija peab saama hääletada vabalt ja ilma surveta. Elektroonilises keskkonnas on selle tagamiseks loodud võimalus oma häält muuta.

Kui tunned, et sind on mõjutatud või oled lihtsalt ümber mõelnud, võid e-hääletamise perioodil hääletada uuesti nii palju kordi, kui soovid. Arvesse läheb ainult kõige viimasena antud hääl. Kõik varasemad e-hääled tühistatakse automaatselt. See on oluline turvameede ka olukorras, kus keegi peaks sundima sind arvuti taga kindla kandidaadi poolt hääletama – sul on võimalus hiljem turvalises kohas oma hääl uuesti anda ja eelmine valik üle kirjutada.

Veelgi enam, isegi kui oled e-hääletanud, on sul õigus minna valimispäeval või eelhääletamise ajal valimisjaoskonda ja hääletada pabersedeliga. Sellisel juhul tühistatakse sinu elektrooniline hääl ja lugemisele läheb ainult paberhääl. Paberhääl on ülimuslik. Pärast paberhääle andmist enam e-häält muuta ega uuesti anda ei saa.

E-hääletamise süsteem kasutab keerukat krüpteerimist. Sinu hääl krüpteeritakse juba sinu arvutis enne teele saatmist, mis tähendab, et hääle sisu on teel serverisse loetamatu. Serveris hääled “segatakse” ja eraldatakse isikuandmetest enne lugemist, tagades hääletamise anonüümsuse.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Oleme koondanud siia vastused kõige levinumatele küsimustele, mis e-hääletajatel tihti tekivad.

Kas ma saan hääletada otse nutitelefonist?

Ei, hääletada ei saa nutitelefoni veebilehitsejas ega äpis. Hääle andmiseks on vaja arvutit. Nutitelefon on mõeldud ainult antud hääle kontrollimiseks või isikutuvastuseks (Mobiil-ID/Smart-ID), kui hääletad arvutis.

Mida teha, kui unustasin PIN-koodid?

Kui PIN-koodid on kadunud või meelest läinud, ei saa neid taastada. Sa pead taotlema uued koodiümbrikud. ID-kaardi puhul saab seda teha PPA teenindustes (ja teatud pangakontorites), Smart-ID puhul tuleb luua uus konto või uuendada seda panga kaudu.

Kas e-hääletamine on turvaline?

Jah, Eesti e-hääletamise süsteem on üles ehitatud turvalisuse põhimõtetele, mida kontrollitakse ja auditeeritakse regulaarselt rahvusvaheliste ekspertide poolt. Võimalus häält muuta ja kontrollida maandab riske, mis on seotud valija mõjutamise või pahavaraga.

Millal ma saan e-hääletada?

E-hääletamine toimub eelhääletamise perioodil, mis algab tavaliselt esmaspäeva hommikul kell 9.00 ja lõpeb laupäeva õhtul kell 20.00 enne pühapäevast valimispäeva. Valimispäeval (pühapäeval) e-hääletada enam ei saa.

Mis juhtub, kui internetiühendus hääletamise ajal katkeb?

Kui ühendus katkeb enne digiallkirja andmist, siis hääl ei lähe arvesse. Pead protsessi uuesti alustama, kui ühendus taastub. Kui nägid kinnitust, et hääl on vastu võetud, on kõik korras.

Tehnilised tõrked ja nende lahendamine

Hoolimata heast ettevalmistusest võib tehnika vahel alt vedada. Kui valijarakendus ei avane või annab veateate, on esimene samm alati arvuti taaskäivitamine. See lahendab üllatavalt suure osa ajutistest probleemidest, mis on seotud kaardilugeja draiverite või taustal töötavate programmidega.

Teine levinud probleem on seotud ID-kaardi lugejaga. Kui arvuti ei tunne kaarti ära, proovi sisestada kaart lugejasse uuesti või kasuta teist USB-pesa. Veendu, et ID-kaart on sisestatud õiget pidi (kiip eespool ja pealpool, olenevalt lugejast). Samuti tasub kontrollida DigiDoc haldusvahendis, kas kaart on üldse loetav ja sertifikaadid kehtivad.

Kui kasutad viirusetõrjet (näiteks Kaspersky, ESET, Norton), mis on seadistatud väga rangele režiimile, võib see blokeerida krüpteeritud ühenduse loomist valimisserveriga. Proovi viirusetõrje ajutiselt, vaid hääletamise ajaks, välja lülitada (“Pause protection”). Ära unusta seda kohe pärast hääletamist uuesti sisse lülitada.

Juhul, kui tehnilised probleemid osutuvad ületamatuks või on tegemist laiaulatusliku internetirikke või küberrünnakuga, jääb alati alles füüsiline alternatiiv. Demokraatlik õigus ei jää tehnika taha kinni – võta kaasa oma isikut tõendav dokument ja suundu lähimasse valimisjaoskonda. Jaoskondade asukohad ja lahtiolekuajad leiad samuti valimised.ee lehelt või kohaliku omavalitsuse infokanalitest. Paberhääl on lollikindel variant, mis töötab igasuguse ilmaga ja ilma tarkvarauuendusteta.