Paljud meist on kogenud seda südantsoojendavat hetke, kui soojal suveõhtul kostub aiast tasast krabistamist ja põõsaste vahelt ilmub nähtavale okkaline kerake. Siilid on Eesti aedade ühed oodatuimad ja armastatuimad külalised, keda peetakse sageli märgiks tervislikust ja elurikkast keskkonnast. Paraku kaasneb selle suure poolehoiuga sageli ka teadmatus, mis võib meie väikestele sõpradele karuteene teha. Soovist siile aidata ja neile meelehead pakkuda, panevad paljud aiaomanikud välja toitu, mis ei ole neile bioloogiliselt sobiv või on suisa eluohtlik. Et mõista, kuidas siile tegelikult aidata, peame esmalt süüvima nende loomulikku toidulauda ja füsioloogiasse.
Siili loomulik toidulaud: mida nad looduses jahivad?
Et pakkuda siilile õiget lisatoitu, on oluline mõista, et siil on oma olemuselt putuktoiduline kiskja, mitte taimetoitlane ega omnivoor selle sõna laiemas tähenduses. Nende seedesüsteem on lühike ja lihtne, kohastunud seedima loomseid valke ja rasvu, kuid hätta jääv suurtes kogustes taimse kiudaine ja tärklisega.
Looduslikus keskkonnas koosneb siili menüü peamiselt selgrootutest. Ühe öö jooksul võib täiskasvanud siil läbida mitu kilomeetrit, otsides oma põhitoidust, milleks on:
- Põrnikad ja mardikad: Need moodustavad suure osa siili toidust, pakkudes vajalikku kitiini ja valku.
- Vihmaussid: Eriti olulised niiskematel perioodidel, olles kergesti kättesaadav valguallikas.
- Röövikud ja vastsed: Liblikate ja teiste putukate vastsed on siilidele tõelised energiapommid.
- Teod ja nälkjad: Kuigi siilid söövad tigusid, ei ole need nende lemmiktoit ja neid tarbitakse pigem siis, kui muud on vähe saada.
- Muud selgrootud: Kõrvahargid, tuhatjalgsed ja ämblikud.
Harvem võivad siilid süüa ka maas pesitsevate lindude mune, konni või isegi väikseid närilisi, kui need on juba surnud või vigastatud. Siiski on oluline meeles pidada, et siil on aia sanitar, kes hoiab kahjurite populatsiooni kontrolli all, mistõttu on ta aiapidajale äärmiselt kasulik liitlane.
Millega tohib siili toita: ohutud valikud koduaia pidajale
Kui soovite oma aia siilidele lisatoitu pakkuda – eriti põuaperioodil, varakevadel pärast talveund või sügisel enne uinumist –, siis on reegel lihtne: toit peab imiteerima nende looduslikku menüüd. Inimeste toidujäägid siili kaussi ei sobi.
Parim valik: Kassitoit
Kõige turvalisem ja kättesaadavam lisatoit siilidele on kvaliteetne kassitoit. Eelistada tuleks:
- Kuivtoitu (krõbinaid): See on hea hammastele ja ei rikna soojade ilmadega nii kiiresti kui märg toit. Valige väikesed krõbinad (sageli märgistatud kui kassipoegade toit), mida siilil on lihtne närida.
- Lihapõhist koostist: Vaadake pakendilt, et liha oleks esimene koostisosa. Eelistatud on kana- või kalkuniliha, kuna kala ei ole siili loomulikus menüüs ja mõned siilid võivad kala valgu suhtes tundlikud olla.
Vesi on elutähtis
Kõige olulisem, mida saate siilide heaks teha, on tagada neile ligipääs puhtale joogiveele. Eriti kuumadel suvepäevadel kannatavad siilid sageli vedelikupuuduse all. Kasutage madalat anumat (näiteks lillepoti alust), kuhu siil saab sisse ronimata ligi, ja vahetage vett iga päev. Ärge kunagi pange vette soola ega suhkrut.
Surmav eksitus: piim ja teised ohtlikud toidud
Kahjuks levib endiselt visa müüt, nagu oleks piim siilile parim maius. See on üks suurimaid ja ohtlikumaid eksiarvamusi. Siilid on laktoositalumatud. See tähendab, et nende organismil puudub ensüüm laktaas, mis on vajalik piimasuhkru ehk laktoosi lagundamiseks.
Miks on piim siilile ohtlik?
Kui siil joob lehmapiima, hakkab see tema soolestikus käärima. Tulemuseks on tugevad gaasid, valulikud kõhukrambid ja mis kõige hullem – ronk kõhulahtisus. See viib kiiresti ohtliku vedelikupuuduseni (dehüdratsioonini) ning toitainete kadumiseni, mis võib nõrgema või noorema looma puhul lõppeda surmaga.
Teised keelatud toidud
Lisaks piimale on rida toiduaineid, mis võivad siilile põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi või surma:
- Leib ja saiad: Need pakuvad vaid “tühje kaloreid”, täidavad kõhu, kuid ei anna vajalikke vitamiine ega mineraale. Veelgi hullem, tainatooted võivad siili maos paisuda, tekitades ummistusi.
- Soolased toidud: Töödeldud liha (sink, vorst), soolapähklid või kiirtoit on siilidele äärmiselt ohtlikud. Nende neerud ei suuda suurt soolakogust töödelda, mis viib kiiresti organite puudulikkuseni.
- Vürtsikad ja maitsestatud toidud: Inimestele mõeldud toidujäägid sisaldavad sageli pipart, sibulat, küüslauku ja muid maitseaineid, mis ärritavad siili seedetrakti. Sibul ja küüslauk võivad suurtes kogustes olla toksilised.
- Viinamarjad ja rosinad: Sarnaselt koertele on viinamarjad ja rosinad siilidele toksilised, põhjustades ägedat neerupuudulikkust.
- Pähklid ja seemned: Terved pähklid ja seemned (nt päevalilleseemned) võivad siilile kurku kinni jääda. Samuti on pähklite kaltsiumi ja fosfori suhe siilile ebasobiv, mis võib pikaajalisel tarbimisel luustikuprobleeme tekitada.
Müüt õunast siili seljas
Lasteraamatutest ja multikatest tuttav pilt siilist, kes kannab okastel õuna või seent, on puhtalt fantaasia. Siilid ei kasuta oma okkaid toidu transpordiks. Kuigi siil võib vahel proovida magusat ja pehmet puuvilja (näiteks mahakukkunud pirni või õuna), ei ole see nende põhitoit. Suures koguses puuvilju põhjustab neile samuti seedehäireid ja suhkru liigtarbimist, mis rikub hambaid. Seega, kuigi väike tükk õuna ei tapa siili, ei ole see neile ka soovitatav toit.
Oht, mis ei tule toidust: aiatehnika
Rääkides siilide ohutusest, ei saa mööda vaadata tänapäevasest suurest ohust – robotniidukitest. Siilid on öise eluviisiga loomad ja nende loomulik reaktsioon ohule ei ole põgenemine, vaid kerra tõmbumine. Robotniiduk ei pruugi madalat takistust tuvastada ja sõidab siilist lihtsalt üle. Vigastused on sageli kohutavad ja fataalsed.
Soovitus: Kui teie aias liiguvad siilid, seadistage robotniiduk töötama ainult valgel ajal. See on lihtsaim viis päästa sadu siilide elusid igal suvel.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma tohin leitud siilipoega koju võtta ja üles kasvatada?
Ei, metslooma kodus pidamine on Eestis seadusega keelatud ja sageli loomale kahjulik. Kui leiate vigastatud siili või ilmselgelt hüljatud, väga väikese poja (kes piiksub ja on külm), võtke ühendust metsloomadega tegelevate ühingute või spetsialistidega. Terve siilipoeg, kes on üksi, ootab sageli lihtsalt ema, kes on toiduotsingul.
Mida teha, kui siilil on palju puuke?
On tavaline, et siilidel on välisparasiite nagu puugid ja kirbud. Tavainimene ei tohiks hakata siili ise ravima ega puuke välja kiskuma, sest valed vahendid (näiteks koertele mõeldud tilgad) võivad olla siilile surmavad. Kui parasiite on ebanormaalselt palju ja loom tundub nõrk, konsulteerige spetsialistiga.
Kas siilid söövad tigusid ja kas see on hea?
Jah, siilid söövad tigusid, kuid see on kahe teraga mõõk. Teod ja nälkjad on sageli kopsuusside vaheperemehed. Süües nakatunud tigu, nakatub ka siil, mis võib põhjustada kopsupõletikku ja surma. Seetõttu on parem pakkuda siilile kassitoitu, et ta ei peaks nälja tõttu liigselt tigusid jahtima. Veelgi olulisem: ärge kasutage aias teomürki, sest see tapab mürgitatud tigusid süües ka siili.
Millal lõpetada siilide toitmine sügisel?
Levinud on arvamus, et sügisel toitmine hoiab siile liiga kaua ärkvel. Tegelikkuses on vastupidi – siil läheb talveunne siis, kui temperatuur langeb ja tal on kogutud piisav rasvavaru. Sügisene lisatoitmine aitab noortel ja alakaalulistel siilidel saavutada kriitilise kehakaalu (vähemalt 600–700g), et pikk talv üle elada. Toitmist võib jätkata kuni püsivate külmade saabumiseni, mil siilid enam toidule ei ilmu.
Kuidas muuta oma aed siilisõbralikuks pelgupaigaks
Parim viis siile aidata ei ole mitte ainult nende toitmine, vaid neile sobiva elukeskkonna loomine. Puhas ja liigselt “lakutud” aed on siilile elamiskõlbmatu kõrb. Siil vajab varjumispaiku, kus päeval magada ja talvel talveund pidada. Jätke aianurka hunnik lehti, oksi või ehitage spetsiaalne siilimaja. Selline metsik nurgake pakub peavarju ja on ühtlasi suurepärane elupaik putukatele – siili loomulikule toidule.
Samuti veenduge, et teie aed ei oleks hermeetiliselt suletud. Siilid vajavad suurt territooriumi ja peavad saama liikuda ühest aiast teise. Väike, umbes 13×13 cm suurune ava aia alumises servas on piisav, et siil saaks oma öiseid rännakuid jätkata, kuid hoiab suuremad loomad eemal. Luues oma aias elurikka ja turvalise keskkonna, aitate kaasa sellele, et see sümpaatne okaskera rõõmustaks meid oma kohaloluga ka tulevikus.
