Põletused on ühed sagedasemad olmetraumad, mis tabavad meid ootamatult – olgu selleks siis köögis pritsiv kuum õli, kogemata vastu tulist triikrauda minemine või liiga kauaks päikese kätte jäämine. Sellises olukorras on valu ja ehmatuse tõttu reaktsioonikiirus ülioluline, kuid paraku tehakse just esimestel minutitel kõige rohkem vigu. Paljud meist toetuvad vanadele rahvatarkustele või käepärastele vahenditele, mis võivad olukorra leevendamise asemel hoopis kudesid kahjustada ja paranemist pikendada. Õige esmaabi andmine ei vähenda mitte ainult valu ja armistumise riski, vaid võib raskemate juhtumite puhul olla elupäästva tähtsusega. Järgnevalt vaatame meditsiinilisest vaatevinklist detailselt üle, kuidas põletuse korral käituda, millised tooted peaksid koduapteegis olemas olema ja millised “vanaemad tarkused” tuleks igaveseks unustada.
Kuidas määrata põletuse raskusastet?
Enne ravi alustamist on oluline mõista, kui sügav ja ulatuslik on kahjustus. Põletused jagatakse kolme raskusastmesse ja ravi sõltub otseselt sellest, millise astmega on tegu.
- Esimene aste: Kahjustatud on ainult naha pealmine kiht (epidermis). Nahk on punetav, kuiv ja valulik, kuid ville ei teki. Tüüpiline näide on kergem päikesepõletus. Selline põletus paraneb tavaliselt 3–6 päeva jooksul ja ei jäta arme.
- Teine aste: Kahjustus ulatub sügavamale nahakihtidesse (dermis). Lisaks punetusele ja tugevale valule tekivad villid, mis võivad olla täidetud selge või kollaka vedelikuga. Nahk võib olla tursunud ja laiguline. Paranemine võtab aega 2–3 nädalat ja võib jätta pigmendimuutusi.
- Kolmas aste: See on kõige tõsisem vorm, kus kahjustatud on kõik nahakihid ja sageli ka nahaalused koed (rasvkude, lihased). Nahk võib olla söestunud, valge, pruun või nahkjas. Huvitaval kombel võib kolmanda astme põletus olla valutum kui teise astme oma, sest närvilõpmed on hävinud. Selline trauma vajab alati kohest meditsiinilist sekkumist.
Esmaabi kuldreeglid: jahutamine on kõige alus
Kõige kriitilisem tegevus põletuse korral on kohene ja piisavalt pikk jahutamine. See on samm, mida ei tohi vahele jätta ega asendada ühegi kreemi või salviga.
Põletuse tekkimisel salvestub kuumus kudedesse ja kahjustus levib sügavamale isegi pärast kokkupuute lõppemist kuuma allikaga. Jahutamise eesmärk on peatada soojusenergia levik sügavamatesse kudedesse ja vähendada valu.
Kuidas õigesti jahutada?
- Vabasta kahjustatud piirkond riietest, kui need ei ole naha külge kinni jäänud. Kui riided on kinni sulanud, ära rebi neid lahti, vaid lõika ümbert katki.
- Hoia põletada saanud kohta voolava jaheda vee all (umbes 18–20 kraadi). Vesi ei tohi olla jääkülm.
- Jahuta piirkonda vähemalt 15–20 minutit. Lühem jahutamine ei pruugi sügavamate kudede temperatuuri piisavalt langetada.
- Eemalda koheselt ehted (sõrmused, käevõrud, kellad), sest vigastatud koht võib kiiresti tursuda, misjärel on neid võimatu eemaldada ja need hakkavad vereringet takistama.
Oluline on meeles pidada, et ulatuslike põletuste puhul (eriti lastel ja vanuritel) tuleb vältida keha üldist alajahtumist. Jahutada tuleb ainult vigastatud kohta, mitte tervet keha.
Mida tohib põletushaava peale panna?
Kui esmane jahutamine veega on tehtud, tekib küsimus, kuidas edasi toimetada. Apteekides on saadaval spetsiaalsed vahendid, mis on loodud just põletushaavade raviks. Need tooted aitavad hoida haava niiskena, vähendavad valu ja kiirendavad naha taastumist.
Spetsiaalsed põletusgeelid (Burnshield, Burnjel jt)
Need on kõige efektiivsemad esmaabivahendid, mis peaksid olema igas koduapteegis. Geelid sisaldavad suures koguses vett ja tihti ka teepuuõli, mis on antiseptilise toimega. Geel jahutab haava edasi, moodustab kaitsekihi ja leevendab valu koheselt. Erinevalt rasvadest on need veepõhised ja lasevad nahal “hingata” ega takista kuumuse väljumist.
Hüdrokolloid- ja hüdrogeelplaastrid
Väiksemate ja pindmiste põletuste (eriti villide tekkimisel) korral on suurepäraseks valikuks hüdrokolloidplaastrid. Need loovad haavale niiske keskkonna, mis on tänapäevase haavaravi kuldstandard. Niiske keskkond soodustab naha kiiremat uuenemist, vähendab armistumise riski ja kaitseb haava bakterite eest. Plaaster imab endasse haavaeritist ja muutub geeljaks padjakeseks, mis kaitseb õrna kohta ka mehaanilise hõõrdumise eest.
Hõbedat sisaldavad tooted
Kui on oht infektsiooniks või põletus on mustas keskkonnas saadud, võib kasutada hõbedat sisaldavaid kreeme, salve või plaastreid. Hõbe on tugeva antibakteriaalse toimega ja aitab vältida põletiku teket haavas. Siiski tasub neid kasutada pigem arsti soovitusel või sügavamate haavade puhul pärast esmast konsultatsiooni.
Pantenool (vaht või kreem)
Pantenool on klassikaline vahend, kuid seda tuleks kasutada alles siis, kui haav on täielikult maha jahtunud ja pigem päikesepõletuse või esimese astme põletuse korral. Värsket, kuuma põletust ei ole soovitatav koheselt paksu kreemikihiga katta. Eelista vahtu (spray), kuna seda saab nahale kanda ilma valuliku hõõrumiseta.
Rahvameditsiini müüdid: mida kindlasti vältida ja miks?
Kahjuks ringleb endiselt palju väärarusaamu, mis pärinevad aegadest, mil spetsiaalseid vahendeid polnud saadaval. Tänapäeva meditsiin on tõestanud, et paljud neist vahenditest on tegelikult kahjulikud. Siin on nimekiri asjadest, mida ei tohi kunagi värskele põletushaavale panna:
- Hapukoor, või ja toiduõli: See on vast kõige levinum ja ohtlikum viga. Rasvained tekitavad nahale õhukindla kihi, mis takistab kuumuse väljumist kudedest. Selle tulemusena “küpseb” kude edasi sügavamates kihtides, suurendades kahjustust. Lisaks ei ole toiduained steriilsed ja hapukoor on suurepärane kasvulava bakteritele, mis võib viia tõsise haavapõletikuni.
- Jää ja jääkülm vesi: Kuigi see tundub loogiline, on jää kasutamine ohtlik. Äkiline äärmuslik külm ahendab veresooni nii tugevalt, et verevarustus kahjustatud piirkonnas lakkab, põhjustades koenekroosi ja süvendades vigastust. Samuti võib tekkida külmakahjustus lisaks põletusele.
- Muna valge: Toore muna määrimine haavale on kindel viis tutvustada oma organismile salmonellat või muid baktereid. Kuigi muna kuivades moodustab kileja kihi, on infektsioonirisk liiga suur, et seda meetodit õigustada.
- Alkohol ja viin: Kange alkohol kuivatab ja ärritab niigi kahjustatud kudesid ning põhjustab põletuse korral põrgulikku valu. Alkohol ei sobi põletushaava puhastamiseks.
- Hambapasta: Hambapasta sisaldab abrasiivseid osakesi ja kemikaale (nt mentool, fluoriid), mis ärritavad lahtist haava ja võivad tekitada keemilise põletuse lisaks termilisele. Samuti kuivab pasta kõvaks koorikuks, mida on hiljem väga valus eemaldada ja mis takistab haava hindamist.
Villid ja edasine haavaravi
Teise astme põletuse korral tekivad nahale villid. Kuldreegel on: ära tee ville katki! Vill on organismi loomulik bioloogiline “plaaster”. Villi sees olev vedelik on steriilne ja see kaitseb allolevat toorest nahka bakterite ja kuivamise eest. Kui vill on terve, on infektsioonioht minimaalne.
Kui vill puruneb iseenesest või on asukohas, kus see paratamatult katki läheb (nt talla all või vöökohas), tuleb käituda järgmiselt:
- Puhasta piirkond õrnalt antiseptikuga, mis ei sisalda alkoholi (nt Prontosan, Asept).
- Ära rebi lahtist nahka ära, vaid silu see võimalusel tagasi haavale kaitseks.
- Kata haav steriilse mittekleepuva sidemega (nt parafiinvõrk) või kasuta spetsiaalset hüdrokolloidplaastrit.
- Jälgi haava põletikumärkide suhtes.
Millal on vaja minna arsti juurde?
Isegi kui tundub, et saate kodus hakkama, on teatud olukorrad, kus meditsiiniline abi on möödapääsmatu:
- Põletus on suurem kui kannatanu labakäsi.
- Põletus asub näol, kaelal, kätel, jalgadel (jalalabad), suguelunditel või liigeste piirkonnas.
- Tegemist on kolmanda astme põletusega (nahk on valge, söestunud, tundetu).
- Kannatanu on imik, väikelaps või eakas inimene.
- Tegemist on keemilise või elektrilise põletusega.
- Tekivad infektsioonitunnused: suurenev punetus, turse, mädane eritis, palavik või valu suurenemine mõni päev hiljem.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
K: Kas ma võin kasutada aaloe verat põletuse raviks?
V: Jah, aga tingimustega. Puhas aaloe geel (otse taimest või 100% geel apteegist) on põletikuvastase ja niisutava toimega ning sobib kergemate, esimese astme põletuste ja päikesepõletuste leevendamiseks. Siiski ei tohiks seda kasutada lahtistel haavadel ega rasketel põletustel. Vältige aaloetooteid, mis sisaldavad alkoholi või lõhnaaineid.
K: Kui kaua võtab aega põletushaava paranemine?
V: See sõltub raskusastmest. Esimese astme põletus paraneb tavaliselt nädalaga. Teise astme põletus võib võtta aega 2–3 nädalat. Sügavamad põletused võivad paraneda kuid ja vajada nahasiirdamist. Oluline on kannatlikkus ja järjepidev haavaravi.
K: Kas ma võin minna ujuma villis põletusega?
V: Ei ole soovitatav. Avalikud basseinid ja looduslikud veekogud sisaldavad baktereid, mis võivad lahtise või villis haava kaudu organismi tungida ja tekitada tõsise infektsiooni. Kloorivesi võib samuti haava ärritada ja paranemist aeglustada.
K: Kuidas vältida armide teket?
V: Parim viis armide vältimiseks on vältida infektsiooni ja hoida haav niiskena (hüdrokolloidplaastrid). Kui haav on paranenud ja koorikud eemaldunud, tuleb värsket roosat nahka kaitsta päikese eest (SPF 50+) vähemalt aasta aega, et vältida pigmendilaikude teket. Apteekides on saadaval ka silikoongeelid armide raviks, mida võib hakata kasutama pärast haava täielikku sulgumist.
Koduapteegi varustus: ole valmis ootamatusteks
Õnnetused ei hüüa tulles ja põletuse korral on esimesed minutid kriitilise tähtsusega. Kui peate hakkama apteeki jooksma, on väärtuslik aeg juba kadunud. Seetõttu on äärmiselt soovitatav vaadata üle oma kodune esmaabikapp ja veenduda, et seal leidub vajalik põletuste esmaabiks.
Minimaalne varustus võiks sisaldada spetsiaalset põletusgeeli (nt Burnshield või teised hüdrogeelid), mis on saadaval nii pudelis kui ka immutatud sidemetena. Lisaks on kasulik hoida varus parafiinvõrku või silikoonvõrku, mis ei kleepu haava külge, ning erinevas suuruses plaastreid. Kui peres on väikeseid lapsi, on see ettevalmistus eriti oluline, kuna laste nahk on õrnem ja reageerib kuumusele kiiremini. Õiged vahendid ja teadlik tegutsemine tagavad kiirema paranemise ja vähendavad oluliselt armide ning tüsistuste riski.
