Oravate jälgimine on paljudele loodusesõpradele üks meeldivamaid tegevusi, olgu siis tegemist koduaias askeldavate loomakeste või pargiteedel jooksvate sabadega. Nende vilgas tegutsemine, akrobaatilised hüpped ja kohev saba tekitavad meis soovi nende eest hoolitseda ning neile midagi maitsvat pakkuda. Siiski on heatahtlikkusel oma hind – teadmatusest pakutud vale toit võib teha loomale rohkem kahju kui kasu. Oravad ei ole prügikastid, kuhu visata köögijääke, ning nende seedesüsteem on tegelikult üsna tundlik. Et tagada meie väikeste karvaste naabrite tervis ja pikk eluiga, on kriitiliselt oluline mõista, mis kuulub nende loomulikku toidulauda ja millised “maiuspalad” võivad osutuda lausa eluohtlikuks.
Oravate loomulik toitumine: mida nad looduses tegelikult söövad?
Enne kui asume selle juurde, mida inimene võiks oravale pakkuda, on oluline mõista, kuidas näeb välja nende menüü metsikus looduses. Oravad on oma olemuselt kõigesööjad, kuid suurima osa nende dieedist moodustab taimne toit. Nende toitumine on äärmiselt hooajaline ja sõltub sellest, mida loodus parasjagu pakub.
Kevadel, kui pähkleid ja seemneid on vähe, toituvad oravad peamiselt puude pungadest, noortest võrsetest ja isegi puukoorest. Suvel lisanduvad menüüsse marjad, puuviljad, seened ja mitmesugused taimed. Samuti ei ütle oravad suveperioodil ära valgurikkast toidust – nad võivad süüa putukaid, röövikuid, linnumune ja harvadel juhtudel isegi linnupoegi. See valguvajadus on eriti suur tiinetel ja imetavatel emasloomadel.
Sügis on aga piduaeg ja ettevalmistus talveks. Siis keskenduvad oravad suure energiasisaldusega toidule, mis säilib hästi: sarapuupähklid, tammetõrud, kuuse- ja männiseemned. Just see on aeg, mil näeme neid kõige sagedamini toitu peitmas, et talvine toidunappus üle elada.
Parimad toidud, mida oravatele pakkuda
Kui soovite oravaid lisatoita, peaks eesmärk olema imiteerida nende looduslikku toidulauda nii täpselt kui võimalik. Lisatoitmine on eriti teretulnud talvel ja varakevadel, kui looduslikke ressursse napib. Siin on nimekiri ohututest ja tervislikest valikutest:
1. Pähklid (koorega on parim)
Pähklid on oravate lemmiktoit, kuid mitte kõik pähklid ei ole võrdsed. Eelistada tuleks kohalikke või looduslähedasi sorte. Koorega pähklite pakkumine on eriti kasulik, sest koore lahti närimine aitab oravatel kulutada oma pidevalt kasvavaid hambaid ja hoiab neid tegevuses.
- Sarapuupähklid: See on Eesti oravate jaoks kõige loomulikum ja tervislikum valik.
- Kreeka pähklid: Väga toitvad ja oravate poolt armastatud.
- Pekaanipähklid: Sobivad mõõdukas koguses.
2. Seemned
Seemned on suurepärane energiaallikas. Oluline on jälgida, et seemned oleksid naturaalsed, röstimata ja maitsestamata.
- Päevalilleseemned: Kõige levinum linnu- ja oravatoit. Eelistada tuleks musti päevalilleseemneid (kõrgem õlisisaldus) või triibulisi seemneid.
- Kõrvitsaseemned: Kuivatatud kõrvitsaseemned on heaks vahelduseks.
- Seedermänniseemned: Väga maitsev ja energiarikas luksuskaup oravatele.
3. Puu- ja köögiviljad
Väsked viljad pakuvad vitamiine ja vedelikku, mida kuivtoidus napib. Siiski ei tohiks need moodustada põhiosa orava dieedist, vaid olla pigem maiuspalaks.
- Õunad ja pirnid (tükeldatud)
- Porgand
- Kurk ja suvikõrvits
- Brokoli
4. Kaltsiumiallikad
Looduses närivad oravad kaltsiumivajaduse rahuldamiseks sageli maha kukkunud sarvi või luid. Aias võib neile pakkuda seepiat (mida müüakse lemmikloomapoodides lindudele) või puhtaid, keedetud luid, et aidata ennetada luuhõrenemist.
Surmavalt ohtlikud ja keelatud toidud
Kahjuks teevad inimesed oravaid toites sageli saatuslikke vigu. Paljud toidud, mida peame ohutuks või mida oravad isegi isukalt söövad, võivad tekitada pikaajalisi tervisekahjustusi, valuliku surma või ainevahetushäireid. Siin on nimekiri asjadest, mida ei tohi mitte mingil juhul pakkuda:
Maapähklid (nii koorega kui ilma)
See on ilmselt kõige levinum väärarusaam. Maapähkel ei ole bioloogiliselt pähkel, vaid kaunvili. Toored maapähklid sisaldavad sageli trüpsiini inhibiitorit, mis takistab valkude omastamist. Veelgi ohtlikum on hallitusseen, mis toodab aflatoksiini – see on oravatele surmavalt mürgine ja koguneb mais ning maapähklites. Lisaks on maapähklite toiteväärtus orava jaoks äärmiselt kehv, viies kaltsiumi puuduseni ja metaboolse luuhaiguseni (MBD), mis põhjustab luumurde, krampe ja halvatust.
Inimeste rämpstoit ja töödeldud tooted
Kõik, mis on mõeldud inimestele näksimiseks, on oravatele keelatud. See kategooria hõlmab:
- Soolased pähklid ja seemned: Orava neerud ei suuda toime tulla suure soolakogusega. See viib kiiresti vedelikupuuduse ja organite ülesütlemiseni.
- Kommid ja šokolaad: Suhkur on kahjulik, kuid šokolaadis sisalduv teobromiin on loomadele mürgine (nagu ka koertele).
- Kartulikrõpsud, küpsised, saiakesed: Need on “tühjad kalorid”, mis ei paku vajalikke toitaineid ja tekitavad rasvumist.
Leib ja sai
Pargis parte ja oravaid saiaga toita on vana harjumus, kuid see on äärmiselt kahjulik. Saiatooted paisuvad maos, tekitades täiskõhutunde ilma toiteväärtuseta. Lisaks võib hallitama läinud sai olla surmav. Regulaarne saia söömine viib tõsise alatoitumiseni.
Piimatooted
Oravad, nagu enamik täiskasvanud loomi, on laktoositalumatud. Piim, juust või jogurt põhjustavad neile tugevaid seedehäireid ja kõhulahtisust, mis võib väikese looma puhul lõppeda surmava vedelikukaotusega.
Oravate toitmise hügieen ja ohutus
Toitmine ei tähenda ainult toidu valikut, vaid ka seda, kuidas seda serveeritakse. Vale söötmisviis võib levitada haigusi või meelitada ligi soovimatuid külalisi.
Söögimajade puhtus: Kui kasutate spetsiaalset oravate söögimaja, tuleb seda regulaarselt puhastada. Mustad söögimajad on kasvulavaks bakteritele ja viirustele, näiteks oravapõletikule (squirrel pox), mis on väga nakkav ja surmav haigus. Puhastage aluseid kuuma vee ja leebema desinfitseerimisvahendiga, loputades hoolikalt.
Asukoht on võti: Paigutage toit nii, et oravatel oleks hea ülevaade ümbrusest ja kiire põgenemistee kiskjate (näiteks kasside) eest. Ärge pange toitu otse maapinnale, vaid pigem kõrgemale tasapinnale või spetsiaalsesse söötjasse puu küljes.
Vesi on sama tähtis kui toit: Tihti unustatakse, et loomad vajavad ka puhast joogivett. Eriti kuumadel suvepäevadel või käredatel talvedel, kui vesi on jäätunud, võib veekausi väljapanek päästa elu. Vahetage vett iga päev, et vältida sääskede sigimist ja vetikate teket.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ma võin oravale anda mandleid?
Mandlid ei ole oravatele ideaalsed. Kuigi need pole otseselt mürgised (kui tegemist pole mõru mandliga, mis sisaldab tsüaniidi), on nende toiteväärtuse tasakaal orava jaoks paigast ära. Parem on jääda sarapuupähklite ja kreeka pähklite juurde.
Miks orav kraabib muru ja peidab toitu?
See on loomulik käitumine. Oravad koguvad varusid talveks. Huvitav fakt on see, et nad ei mäleta täpselt iga peidetud pähkli asukohta, vaid kasutavad hiljem oma suurepärast haistmismeelt nende leidmiseks. Unustatud pähklitest kasvavad sageli uued puud.
Leidsin maast oravapoja, kas ma peaksin talle piima andma?
Ei, kindlasti mitte! Lehmapiim on oravapojale surmav. Kui leiate abitus seisundis oravapoja, proovige esmalt kindlaks teha, kas ema on läheduses. Kui loom on vigastatud või kindlalt hüljatud, võtke ühendust metsloomade päästmisega tegeleva organisatsiooniga või veterinaariga. Isetegevus on siinkohal ohtlik.
Kas oravad võivad muutuda agressiivseks, kui neid toita?
Jah, oravad võivad kaotada hirmu inimeste ees ja hakata toitu nõudma, muutudes pealetükkivaks. Seetõttu ei soovitata oravaid kunagi käest toita. See suurendab hammustusriski ja võib muuta looma inimestest liiga sõltuvaks.
Kuidas luua oravasõbralik aed ilma lisatoiduta
Kõige jätkusuutlikum viis oravate aitamiseks ei ole mitte poest ostetud pähklite pakkumine, vaid sellise elukeskkonna loomine, kus nad saavad ise hakkama. See lähenemine tagab, et loomad säilitavad oma loomulikud instinktid ega muutu inimestest liigselt sõltuvaks.
Istutage oma aeda pähkleid ja seemneid kandvaid puid ning põõsaid. Sarapuu on suurepärane valik, pakkudes nii varju kui ka toitu. Samuti on väärtuslikud tammed, männid ja kuused. Jätke aeda mõned “metsikumad” nurgad, kus on vanu kände või oksahunnikuid – need pakuvad peidupaiku ja putukaid toiduks. Vanad puud, milles on õõnsusi, on oravatele kriitilise tähtsusega pesapaigad. Kui looduslikke õõnsusi pole, võite paigaldada spetsiaalse orava pesakasti kõrgele puu otsa.
Lõpetuseks pidage meeles, et oravad on metsloomad. Nende jälgimine distantsilt, pakkudes neile turvalist ja liigirikast keskkonda, on parim viis näidata üles oma hoolivust. Kui otsustate neid siiski toita, tehke seda teadlikult, mõõdukalt ja ainult nende tervist toetavate paladega.
