Kas oled kunagi vaadanud tühja paberilehte ja tundnud soovi jäädvustada sinna oma lemmiklooma graatsilisus, kuid loobunud, sest arvasid, et see on liiga keeruline? Tegelikkuses ei nõua kassi joonistamine aastaid kunstikoolis käimist ega kaasasündinud annet. Saladus peitub keeruliste vormide lihtsustamises ja õigete töövõtete kasutamises. Järgnevates lõikudes viime sind läbi protsessi, mis muudab hirmutava ülesande lihtsaks ja nauditavaks tegevuseks. Olenemata sellest, kas soovid joonistada armsat multikategelast või visandada realistlikumat kiisut, aitab see juhend sul saavutada tulemuse vaid loetud minutitega. Võta pliiats kätte, lõdvesta oma käsi ja asume asja kallale.
Vajalikud vahendid ja ettevalmistus
Enne esimese joone tõmbamist on oluline veenduda, et sul on käepärast õiged vahendid. Kuigi kassi saab joonistada ka pastapliiatsiga salvrätikule, annavad kvaliteetsemad töövahendid sulle suurema kontrolli tulemuse üle ja muudavad protsessi sujuvamaks.
Kõige olulisem tööriist on loomulikult pliiats. Algajale soovitame kasutada keskmise tugevusega pliiatsit, näiteks HB või B. Need on piisavalt pehmed, et jooned oleksid nähtavad, kuid piisavalt kõvad, et neid saaks kergesti kustutada. Visandamise faasis on ülioluline, et sa ei vajutaks pliiatsile liiga tugevalt – esimesed jooned peavad olema vaevumärgatavad.
Lisaks pliiatsile vajad sa:
- Kvaliteetset paberit: Tavaline printeripaber sobib harjutamiseks hästi, kuid paksem joonistuspaber (umbes 120-150 g/m²) kannatab paremini kustutamist ja varjutamist.
- Kustutuskummi: Soovitatav on kasutada pehmet kustutuskummi või söekustutuskummi (nimega “kneaded eraser”), mis ei kahjusta paberi pinda ega jäta plekke.
- Teritajat: Terav pliiatsiots on detailide, nagu vurrud ja silmaterad, joonistamisel hädavajalik.
- Musta vildikat või tindipliiatsit: Kui soovid lõpptulemuse kontuure rõhutada, on peenikese otsaga must tindipliiats suurepärane valik viimistluseks.
Kassi anatoomia lihtsustamine geomeetrilisteks kujunditeks
Paljud algajad teevad vea, üritades kohe joonistada kassi piirjooni koos karvkattega. See toob sageli kaasa ebaloomulikud proportsioonid. Kunstnikud näevad maailma geomeetriliste kujunditena. Kass ei ole muud kui kogum ringe, ovaale ja kolmnurki, mis on omavahel ühendatud.
Kujuta ette istuvat kassi. Tema pea on ring. Tema keha on veidi suurem, piklikum ovaal. Tema kõrvad on kolmnurgad. Kui suudad paberile kanda need lihtsad kujundid õiges vahekorras, on sul juba 80% tööst tehtud. See lähenemine võtab maha pinge joonistada kohe “perfektne kass” ja lubab sul keskenduda struktuurile.
Samm-sammult õpetus: Istuva kassi visandamine
Järgnevalt vaatame läbi kõige klassikalisema ja lihtsama poosi – istuv kass, kes vaatab otse või veidi küljele. Järgi neid samme rahulikult.
1. samm: Põhikujundite paika panemine
Alusta paberile kahe ringi joonistamisest. Ülemine ring peaks olema veidi väiksem – see on kassi pea. Alumine ring peaks olema suurem ja ovaalsem, kattudes veidi ülemisega – see on kassi keha. Jäta meelde, et need on abijooned, seega joonista need väga õrnalt.
2. samm: Kael ja kõrvad
Ühenda pea ja keha sujuvate kaarjate joontega, et moodustada kael. Kassi kael ei ole tavaliselt väga peenike, eriti kui tegemist on koheva karvkattega loomaga. Pea ülaossa lisa kaks kolmnurka. Need ei tohiks olla teravad ja sirged nagu püramiidid, vaid pigem veidi kumerad ja pehmete nurkadega, meenutades rohkem lehti.
3. samm: Käpad ja saba
Istuva kassi puhul on esikäpad tavaliselt sirged ja asetsevad tihedalt koos. Joonista keha ovaali alaosast alla kaks piklikku “vorstikest”, mis lõppevad ümarate otstega. Tagumised käpad on istuvas asendis sageli peidus või paistavad vaid kõverdatud põlvedena keha külgedel (joonista need poolringidena keha allossa). Saba võib olla toodud graatsiliselt ümber käppade või suunatud tahapoole. Joonista saba pika ja sujuva S-kujulise kurvina.
4. samm: Näo proportsioonid
See on etapp, mis annab kassile iseloomu. Jaga näo ring õrnade abijoontega neljaks: tõmba üks vertikaalne joon keskele ja üks horisontaalne joon veidi allapoole keskkohta.
- Silmad: Aseta silmad horisontaalsele joonele. Kassi silmad on mandlikujulised, välisnurgad veidi ülespoole suunatud.
- Nina: Nina asub silmade vahel, kuid veidi allpool. See on väike kolmnurk, tipp allapoole.
- Suu: Nina alumisest tipust tõmba väike sirge joon alla ja hargne see kaheks kaareks (nagu “W” täht), et moodustada suu.
Detailide lisamine ja karvkatte tekstuur
Nüüd, kui sul on kassi “skelett” ja põhilised näojooned paigas, on aeg muuta joonistus elavaks. Siin tuleb mängu sinu pliiatsi käsitsemise oskus.
Esimene asi, mida vältida, on ühtlane, katkematu kontuurjoon ümber terve kassi. Kassid on karvased ja pehmed. Selle asemel, et tõmmata üks pikk joon, kasuta lühikesi, kiireid tõmbeid, mis järgivad karvakasvu suunda. See loob illusiooni karvastikust. Erilist tähelepanu pööra põskedele, kõrvade sisemusele ja rinnale, kus karv on tavaliselt kohevam.
Silmad on hinge peegel. Kassi silmades on tavaliselt vertikaalne pupill (kui on valge) või ümar pupill (kui on hämar või kass on mängutujus). Ära unusta jätta silma sisse väikest valget täppi – see on valguspeegeldus, mis annab silmale elulise sära ja niiskuse efekti. Ilma selleta tundub pilk tühi.
Vurrud on kassi näo juures üliolulised. Need ei kasva otse ninast, vaid nina kõrval asuvatest padjakestest. Joonista vurrud pikkade, kindlate ja kiirete tõmmetega. Kui joonistad neid aeglaselt ja väriseva käega, näevad need välja nagu traadid. Vurrud on kassi näost laiemad ja erineva pikkusega.
Varjutamine ja ruumilisuse loomine
Et joonistus ei näeks välja nagu lame kleebis paberil, tuleb sellele lisada sügavust. Määra kindlaks, kust poolt tuleb valgus. Kui valgus tuleb paremalt ülalt, siis vasak pool kassist ja tema all olev ala peaksid olema tumedamad.
Kasuta pliiatsi külge, et luua pehmeid varje. Tumedamad alad on tavaliselt:
- Lõua all (kus pea heidab varju kaelale).
- Käppade all ja vahel.
- Kõrvade sisemuses.
- Saba alumisel küljel.
Varjutamine ei pea olema keeruline. Piisab kergest toonimisest, et anda kehale ümarust.
Levinumad vead, mida algajad teevad
Isegi kui järgid juhiseid, võib esimene vasikas aia taha minna. Siin on mõned tüüpilised komistuskivid, mida teades oskad neid vältida:
Liiga sümmeetriline nägu: Looduses ei ole miski täiuslikult sümmeetriline. Kui üritad teha kassi mõlemat poolt peegelpildis identseks, võib tulemus tunduda robotlik. Väikesed ebakorrapärasused lisavad iseloomu.
Inimlikud silmad: Algajad joonistavad kassidele sageli inimlaadsed silmad (liiga palju silmavalget). Kassi silmades on iiris (värviline osa) dominantne ja silmavalget on näha harva, enamasti vaid siis, kui kass vaatab järsult kõrvale.
Jäigad jalad: Kassi jalad ei ole pulgad. Neil on liigesed ja lihased. Isegi istuvas asendis on jalgadel kumerused. Jälgi anatoomilisi visandeid, et mõista, kuidas kassi luustik paindub.
Korduma kippuvad küsimused
Oleme kogunud kokku mõned küsimused, mis joonistushuvilistel tihti tekivad, et aidata sul takistustest üle saada.
Kas ma pean kasutama kallist paberit?
Ei, harjutamiseks sobib absoluutselt igasugune paber. Tegelikult võib odav paber olla alustamiseks isegi parem, sest see vähendab hirmu “head paberit ära rikkuda”. See julgustab sind rohkem katsetama ja vigu tegema.
Kuidas joonistada musta kassi?
Musta kassi joonistamine on väljakutse, sest kontuurid kaovad. Siinkohal on võtmesõnaks valguse ja varju kontrast. Sa ei joonista mitte musta karva, vaid peegeldusi karvkattel. Jäta heledamad kohad paberil valgeks või helehalliks ja kasuta süsimusta tooni vaid kõige sügavamates varjudes.
Miks mu kassi nägu näeb välja nagu koeral?
See on väga levinud probleem. Tavaliselt on põhjuseks liiga pikk ninaosa (koon). Kassidel on suhteliselt lame nägu ja lühike nina. Proovi paigutada nina ja suu silmadele lähemale ning tee koon lühemaks.
Kui kaua võtab aega, et õppida realistlikult joonistama?
See sõltub harjutamise sagedusest. Kui joonistad iga päev 10-15 minutit, märkad tohutut arengut juba paari nädalaga. See artikkel annab sulle baasteadmised, kuid sinu käe lihasmälu areneb vaid praktika käigus.
Oma stiili leidmine ja edasine areng
Kassi joonistamine loetud minutitega on suurepärane oskus, mida saab rakendada nii sünnipäevakaartide tegemisel, visandivihiku täitmisel kui ka lihtsalt stressi maandamisel. Kui oled põhitõed selgeks saanud, on aeg eksperimenteerida.
Proovi joonistada kasse erinevates poosides: magamas kerra tõmbununa, sirutamas, hüppamas või mängimas. Iga poos esitab uusi väljakutseid proportsioonide ja tasakaalu osas. Samuti võid katsetada erinevate stiilidega. Võib-olla sobib sulle minimalistlik ühe-joone-tehnika? Või eelistad hoopis detailirohket graafikat?
Ära karda kasutada abimaterjale. Internet on täis fotosid kassidest – kasuta neid “modellidena”. Vaatlemine on joonistamise juures sama oluline kui pliiatsi liigutamine. Mida rohkem sa analüüsid, kuidas kassi kõrvad liiguvad vastavalt tema tujule või kuidas karv seljal turri tõmbub, seda usutavamad on sinu joonistused. Pea meeles, et iga meister oli kunagi algaja. Sinu tänane visand on parem kui eilne ja homne on veelgi parem. Jätka harjutamist ja naudi loominguprotsessi!
