Iga päev tekib meie kodumajapidamistes hulgaliselt jäätmeid, mille sorteerimine võib esmapilgul tunduda keerulise ja aeganõudva protsessina. Seisame sageli prügikasti ees, käes katkine kohvitass või määrdunud pitsakarp, ning mõtiskleme, millisesse konteinerisse see täpselt kuulub. Kuigi teadlikkus jäätmekäitluse vajalikkusest on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, ringleb endiselt palju müüte ja väärarusaamu selle kohta, mida tohib visata tavalisse olmeprügisse ehk segaolmejäätmete hulka ja mida mitte. Õige sorteerimine ei ole oluline mitte ainult keskkonna säästmiseks, vaid see mõjutab otseselt ka meie rahakotti, sest segaolmejäätmete äravedu on reeglina kõige kallim teenus. Selles artiklis vaatame süvitsi, mis on olmeprügi tegelik olemus ja teeme selgeks reeglid, mis aitavad vältida levinumaid vigu.
Mis on tegelikult segaolmejäätmed?
Segaolmejäätmed, mida igapäevakeeles tunneme lihtsalt olmeprügi nime all, on need jäätmed, mis jäävad järele pärast seda, kui olete kõik muud liigiti kogutavad materjalid eraldanud. See on n-ö “ülejääk”, mida ei saa enam ringlusse võtta või mille materjalina kasutamine ei ole praeguste tehnoloogiate juures võimalik ega majanduslikult otstarbekas.
Oluline on mõista põhimõtet: segaolmejäätmete konteiner ei ole koht, kuhu visata kõike, millest soovite vabaneda. See on mõeldud ainult nendele esemetele, millel ei ole oma spetsiaalset konteinerit (nagu paber, pakend, biojäätmed) ja mis ei ole ohtlikud. Kui viskate taaskasutatava materjali segaolmesse, lõpetab see oma eluea prügilas või põletusahjus, raisates väärtuslikku ressurssi, millest saaks toota uusi asju.
Mida tohib panna olmeprügi konteinerisse?
Kuigi eesmärk on segaolmejäätmete hulka vähendada, on siiski terve rida esemeid, mille õige koht on just selles mustas või hallis konteineris. Need on asjad, mis on kas liiga määrdunud, koosnevad liitmaterjalidest, mida ei saa eraldada, või ei sobi muul põhjusel taaskasutusse.
Segaolmejäätmete hulka kuuluvad:
- Hügieenitarbed: mähkmed, hügieenisidemed, vatitikud, hambaharjad ja ühekordsed raseerijad.
- Määrdunud ja katkised esemed: väga rasvane või toidune paber ja papp (näiteks läbi imbunud pitsakarp, mida ei saa biojäätmetesse panna fooliumi või kile tõttu), katkised riided ja jalanõud, mida ei saa enam kanda ega parandada.
- Klaas ja keraamika, mis ei ole pakend: katkiläinud joogiklaasid, taldrikud, kruusid, ahjuvormid, aknaklaasi killud ja peeglitükid. Neid ei tohi kunagi panna klaasipakendi konteinerisse, sest nende sulamistemperatuur on erinev ja nad rikuvad uue klaasi tootmise protsessi.
- Tuhk ja koristusjäätmed: jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukotid, pühkmed, kassiliiv (kui see pole biolagunev).
- Hõõgniidiga elektripirnid: tavalised vanakooli pirnid ja halogeenpirnid (NB! mitte säästupirnid ega LED-id).
- Suured kondid ja toidujäätmed, mis ei lagune hästi: kuigi enamik toitu on biojääde, võib teatud juhtudel (sõltuvalt kohaliku omavalitsuse reeglitest) suured kondid visata olmeprügisse, kui biojäätmete vedu pole korraldatud.
Suurimad vead: asjad, mis ei kuulu olmeprügisse
Kõige suurem segadus tekib tavaliselt just nende asjadega, mis tunduvad ohutud, kuid on tegelikult väärtuslik tooraine või hoopis keskkonnarisk. Vaatame lähemalt kategooriaid, mis kõige sagedamini valesse kasti satuvad.
1. Pakendid – kõige levinum eksimus
Hinnanguliselt moodustavad pakendid suure osa meie igapäevasest prügist. Piimapakid, jogurtitopsid, kilekotid, konservikarbid ja šampoonipudelid ei ole olmeprügi. Need on materjalid, mille eest olete poes toodet ostes juba taaskasutustasu maksnud. Nende koht on pakendikonteineris. Kui viskate pakendi olmeprügisse, maksate selle käitlemise eest topelt: korra poes ja teist korda prügiveoarvet tasudes.
2. Biojäätmed ja toidujäägid
Banaanikoored, kohvipaks, munakoored ja riknenud puuviljad on biojäätmed. Kui need satuvad segaolmejäätmete hulka, siis need mädanevad prügilas ja tekitavad metaaniggaasi, mis on tugev kasvuhoonegaas. Veelgi hullem – märg biojääde määrib ära muu olmeprügi, muutes selle järelsortimise ja põletamise keerulisemaks. Biojäätmetest saab toota väärtuslikku komposti või biogaasi.
3. Ohtlikud jäätmed
See on kategooria, millega ei tohi kunagi eksida. Ohtlikud jäätmed võivad tavalises prügiautos või prügilas põhjustada tulekahjusid ja reostada põhjavett. Olmeprügisse on rangelt keelatud panna:
- Patareisid ja akusid (viige poodi kogumiskasti).
- Vanakunsti, lahusteid, värve ja lakke.
- Aegunud ravimeid (viige apteeki).
- Elavhõbedaga kraadiklaase.
- Kodukeemiat (nt torusiil, väetised).
4. Elektroonika ja kodumasinad
Vanad rösterid, föönid, katkised telefonid ja arvutihiired ei ole olmeprügi. Need sisaldavad nii väärtuslikke metalle (kuld, vask) kui ka ohtlikke aineid. Kõik elektriseadmed tuleb viia jäätmejaama või elektroonika kogumispunkti. Väiksemaid elektroonikaseadmeid võtavad vastu ka suuremad elektroonikapoodid.
Miks ehitusjäätmed on eraldi teema?
Remondi käigus tekkiv praht on paljude jaoks peavalu. Sageli arvatakse ekslikult, et tapeedirullid, vana linoleum või kipsplaadi tükid võib jupphaaval olmeprügi kasti sokutada. See on aga keelatud ja võib kaasa tuua trahvi või prügivedaja keeldumise kasti tühjendamisest.
Ehitus- ja lammutusjäätmed on rasked ja võivad prügiauto pressi lõhkuda. Lisaks on paljud ehitusmaterjalid taaskasutatavad (nt puit, metall, kivid). Tapeet, värvised pintslid, ehitusvaht ja muu ehituspraht tuleb viia jäätmejaama, kus need võetakse vastu vastavalt hinnakirjale või teatud mahus isegi tasuta.
Tekstiilijäätmed – kuhu panna vanad riided?
Tekstiilitööstus on üks suurimaid saastajaid ja riiete viskamine olmeprügisse peaks olema viimane abinõu. Kui riided on terved ja puhtad, on nende parim koht uuskasutuskeskuses või riidekonteineris. Kui riided on katki või määrdunud (nt õlised kaltsud), siis on tegemist jäätmega. Väikeses koguses võib täiesti kasutuskõlbmatuid tekstiile (nt auklikud sokid) panna olmeprügisse, kuid suuremad kogused tuleks viia jäätmejaama, kus kogutakse tekstiilijäätmeid eraldi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Jäätmete sorteerimine tekitab alati spetsiifilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele dilemmadele.
K: Kuhu visata kassa- ja ostutšekid?
V: Paljud ostutšekid on trükitud termopaberile, mis sisaldab bisfenool A-d (BPA). Seetõttu ei sobi need vanapaberi konteinerisse, kuna võivad rikkuda paberimassi. Ostutšekid tuleb visata segaolmejäätmete hulka.
K: Kas tetrapakid (piima- ja mahlapakid) on paber või pakend?
V: Tetrapakid on mitmekihilised pakendid (papp, foolium, kile). Need kuuluvad kindlasti pakendikonteinerisse, mitte paberikonteinerisse.
K: Mul läks katki aknaklaas. Kas see läheb klaasikonteinerisse?
V: Ei. Klaasikonteiner on mõeldud ainult purkidele ja pudelitele. Lehtklaas, aknaklaas ja peeglid on teistsuguse keemilise koostisega ja kuuluvad segaolmejäätmete hulka (või suurtes kogustes jäätmejaama).
K: Kas ma pean jogurtitopsi enne pakendikonteinerisse viskamist puhtaks pesema?
V: Pakend peab olema tühjendatud ja “lusikakuiv”. See tähendab, et seal ei tohi olla voolavat toitu, mis määriks teisi pakendeid. Kerge loputamine on soovitatav, et vältida haisu tekkimist kodus, kuid piinlikult puhtaks küürimine koos pesuvahendiga ei ole keskkonna seisukohast (vee kulu) mõistlik.
K: Kuhu panna foolium ja küpsetuspaber?
V: Puhas foolium on metallpakend. Määrdunud küpsetuspaber, kui see on komposteeritava märkega, võib minna biojäätmetesse, kuid tavaline küpsetuspaber on sageli kaetud silikooniga ja kuulub segaolmejäätmete hulka.
Säästlik eluviis algab teadlikest valikutest
Jäätmete sorteerimine on oluline samm, kuid veelgi olulisem on jäätmete tekke vältimine. Mida vähem me tarbime asjatuid pakendeid ja mida kauem kasutame oma asju, seda vähem peame muretsema selle pärast, millisesse konteinerisse midagi visata. Segaolmejäätmete vähendamine on otsene võit nii looduskeskkonnale kui ka isiklikule eelarvele.
Võtke eesmärgiks vaadata oma prügikasti sisu kriitilise pilguga üle. Kui märkate seal palju pakendeid või biojäätmeid, on see märk sellest, et teie kodune sorteerimissüsteem vajab kohendamist. Alustage väikestest sammudest – näiteks eraldi kasti tekitamisest paberile ja pakenditele. Harjumus tekib kiiresti ja peagi tundub kõigi asjade ühte pange viskamine ebaloomulik ja vale. Pidage meeles, et iga õigesti sorteeritud ese on ressurss, mis saab uue elu, selle asemel et jääda aastasadadeks prüimäele vedelema.
