Suve teine pool toob paljudele rohenäppudele ja kodukokkadele kaasa ühe ja sama “mure” – suvikõrvitsad on vallutanud aia ja kasvavad kiiremini, kui neid süüa jõutakse. Isegi kui sul endal peenramaad ei ole, on tõenäoline, et mõni heasoovlik sõber, naaber või sugulane ilmub ukse taha, süles hiiglaslikud rohelised, kollased või triibulised viljad. Esimene reaktsioon on rõõm värskest toidust, kuid see asendub peagi nõutusega: mida teha kolmanda, neljanda või kümnenda suvikõrvitsaga? Õnneks on see köögivili äärmiselt mitmekülgne ja neutraalse maitsega, mis tähendab, et seda saab peita nii soolastesse roogadesse kui ka magusatesse kookidesse, ilma et keegi arugi saaks. Järgnevalt vaatame põhjalikult läbi parimad viisid, kuidas suurt saaki väärindada, säilitada ja nautida.
Sügavkülmutamine – lihtsaim viis talvevarude täiendamiseks
Kõige kiirem viis suure koguse suvikõrvitsa eest hoolitsemiseks on selle sügavkülmutamine. Siiski ei tasu vilja niisama tervelt külmikusse visata, sest tulemuseks on vesine ja maitsetu mass. Õigesti külmutades säilib suvikõrvitsa tekstuur paremini ja seda on talvel mugav kasutada suppides, hautistes või küpsetistes.
Üks populaarsemaid meetodeid on riivitud suvikõrvitsa külmutamine. See sobib ideaalselt hiljem pannkoogitainasse, kotlettidesse või keeksidesse lisamiseks. Protsess on lihtne:
- Pese suvikõrvits ja riivi see jämeda riiviga (koorimine on vajalik vaid siis, kui koor on väga paks ja puitunud).
- Sega riivitud massile veidi soola ja lase sellel umbes 15–20 minutit seista. See aitab liigsel veel eralduda.
- Pigista mass käte vahel või marli sees võimalikult kuivaks. See samm on kriitiline, et külmutatud toode ei muutuks jääkamakaks.
- Pakenda portsjonite kaupa minigrip-kottidesse ja aseta sügavkülma.
Teine võimalus on kuubikute või viilude külmutamine. Kui plaanid suvikõrvitsat kasutada pajaroogades või suppides, lõika vili sobivateks tükkideks. Parima tulemuse saamiseks tasub tükke enne külmutamist kergelt blanšeerida – kasta need 1–2 minutiks keeva vette ja seejärel kohe jääkülma vette. See peatab ensüümide töö ja aitab säilitada vilja värvi ning maitset.
Hoidised ja sissetegemine
Kui sügavkülm on täis, on aeg purgid välja otsida. Suvikõrvits on suurepärane baasmaterjal erinevatele salatitele, letšodele ja marinaadidele. Kuna tal endal on vähe maitset, imab ta endasse suurepäraselt marinaadi, ürtide ja vürtside nüansse.
Suvikõrvitsad “Ameerika moodi”
Üks armastatumaid hoidiseid on sinepiseemnete ja kurkumiga marinaad, mis jätab suvikõrvitsad krõmpsuks ja annab neile kauni kollase värvuse. Selline hoidis sobib ideaalselt hamburgerite vahele, võileibadele või grillliha kõrvale. Marinaadi valmistamiseks kasutatakse tavaliselt äädikat, suhkrut, soola, kurkumit, sinepiseemneid ja sibulat. Oluline on viilutada suvikõrvits õhukeselt ja lasta sel enne purki panemist soolaga seista, et liigne vesi välja tuleks – nii jääb hoidis krõmpsuvam.
Vürtsikad talvesalatid
Suvikõrvits sobib suurepäraselt kokku tomati, paprika, sibula ja küüslauguga. Keeda kokku üks korralik letšo või vürtsikas tomatikaste suvikõrvitsakuubikutega. Sellist purgisalatit on talvel hea võtta, soojendada ja serveerida keedetud riisi või pasta kõrvale kiireks õhtusöögiks. Samuti võib teha “suvikõrvitsa kaaviari” ehk riivitud ja pikalt hautatud massi, mis meenutab poest leitavat baklažaaniikrat.
Suvikõrvits peiroogades ja lisandina
Värske suvikõrvitsa kasutamine igapäevastes toitudes aitab vähendada kaloreid ja suurendada kiudainete tarbimist. Siin on mõned ideed, kuidas asendada tavapärased süsivesikuterikkad toiduained suvikõrvitsaga.
Suvikõrvitsapasta ehk “zoodlid”
Kui soovid vähendada nisujahu tarbimist, on spiraalitajaga tehtud suvikõrvitsanuudlid ehk “zoodlid” (inglise keeles zucchini noodles) suurepärane alternatiiv spagettidele. Neid ei ole vaja pikalt keeta – piisab vaid minutist kuumal pannil oliiviõli ja küüslauguga. Serveeri neid oma lemmiku pastakastme, pesto või lihapallidega. See on kerge, kuid täitev eine, mis ei tekita rasket tunnet.
Täidetud suvikõrvitsapaadid
Suuremate viljade puhul on klassikaks saanud “paatide” tegemine. Lõika suvikõrvits pikuti pooleks ja uurista lusikaga sisu välja (ära sisu ära viska, lisa see täidisele või kasuta supis). Täidise variatsioone on lõputult:
- Klassikaline: Hakkliha, sibul, küüslauk, tomatikaste ja riivjuust.
- Taimne: Kinooa või riis, oad, mais, paprika ja feta juust.
- Kreemjas: Kanafilee tükid, toorjuust, spinat ja mozzarella.
Küpseta ahjus umbes 200 kraadi juures 20–30 minutit, kuni suvikõrvits on pehme ja juust pealt kuldne.
Üllata magusate küpsetistega
Võib tunduda kummaline panna köögivilja koogi sisse, kuid suvikõrvits käitub küpsetistes sarnaselt porgandi või banaaniga – see annab mahlasust ja tekstuuri, kuid ei domineeri maitses. See on ka kaval viis pakkuda lastele köögivilju, ilma et nad sellest arugi saaksid.
Üks kindla peale minek on šokolaadi-suvikõrvitsakook. Tume kakao ja šokolaaditükid peidavad rohelised täpid täielikult ning suvikõrvits teeb koogi uskumatult niiskeks ja pehmeks, vältides kuivamist, mis on sageli šokolaadikookide probleemiks. Riivi suvikõrvits peene riiviga ja pigista kergelt kuivemaks, kuid jäta veidi niiskust alles.
Teine suurepärane variant on sidrunikeeks suvikõrvitsaga. Lisa tainasse sidrunikoort ja -mahla ning mooniseemneid. Tulemuseks on värske, suvine ja mahlane keeks, mis säilib pehmena mitu päeva.
Korduma kippuvad küsimused
Suvikõrvitsa kasutamisel tekib tihti küsimusi, eriti kui tegemist on ülekasvanud viljadega. Siin on vastused levinumatele muredele.
Kas suuri ja ülekasvanud suvikõrvitsaid kõlbab süüa?
Jah, absoluutselt. Kuigi väikesed (kuni 20 cm) viljad on kõige maitsvamad ja õrnema koorega, on suured viljad täiesti söödavad. Suuremate viljade puhul on koor sageli muutunud puitunuks ja kõvaks, seega tuleks need kindlasti koorida. Samuti on seemned suured ja kõvad – need tuleks lusikaga välja kaapida. Viljaliha sobib suurepäraselt püreesuppideks, hoidisteks või riivituna küpsetistesse.
Miks suvikõrvits on mõnikord kibe?
Harvadel juhtudel võib suvikõrvits sisaldada suures koguses kukurbitatsiini, mis teeb vilja kibedaks ja on suurtes kogustes tervisele ohtlik. Kui lõikad suvikõrvitsat ja tunnetad tugevat kibedat lõhna või maitsed keeleotsaga ja see on väljakannatamatult mõru, siis ära seda söö. Kuumutamine ei kaota mürgist ühendit. Viska selline vili komposti. Tavapoes müüdavad ja enamik koduaias kasvavaid sorte on aretatud nii, et need ained on viidud miinimumini, kuid risttolmlemise või ekstreemsete kasvutingimuste tõttu (põud) võib seda ette tulla.
Kas suvikõrvitsat tohib süüa toorelt?
Jah, noori ja väikeseid suvikõrvitsaid on väga tervislik süüa toorelt. Neid võib viilutada salatitesse, kasutada dipikastmega snäkina või teha carpaccio’t, viilutades vilja imeõhukeselt ja maitsestades sidrunimahla, oliiviõli, parmesani ja piiniaseemnetega.
Kuidas säilitada värsket suvikõrvitsat võimalikult kaua?
Suvikõrvitsat ei tohiks pesta enne säilitamist, sest niiskus soodustab riknemist. Hoia neid jahedas ja pimedas kohas või külmiku köögiviljasahtlis (mitte kilekotis, vaid paberis või lahtiselt), kus õhk pääseb ligi. Nii võivad nad säilida 1–2 nädalat. Väga suured ja paksukoorilised viljad võivad jahedas keldris säilida isegi paar kuud.
Tervislikkus ja toiteväärtus
Lisaks sellele, et suvikõrvits on mitmekülgne ja maitsev, on see ka äärmiselt kasulik sinu tervisele. Tegemist on tõelise supertoiduga neile, kes jälgivad oma kehakaalu või soovivad toituda tervislikult. Suvikõrvits koosneb ligikaudu 95% ulatuses veest, mis tähendab, et see on väga madala kalorsusega – 100 grammis on vaid umbes 17 kilokalorit. See teeb temast ideaalse täiteaine toitudes, võimaldades süüa suuremaid portsjoneid ilma liigseid kaloreid tarbimata.
Vaatamata suurele veesisaldusele on suvikõrvitsas märkimisväärne kogus vitamiine ja mineraalaineid. See on hea C-vitamiini allikas, mis tugevdab immuunsüsteemi ja aitab nahal särada. Samuti sisaldab see B-rühma vitamiine, mis on olulised energiavahetuseks ja närvisüsteemi tööks. Mineraalidest leidub suvikõrvitsas kaaliumi, mis on vajalik südame tervisele ja vererõhu reguleerimisele, ning mangaani. Eriti kasulik on süüa suvikõrvitsat koos koorega (kui see on noor ja pehme), kuna just koores peitub suur osa kiudainetest ja antioksüdantidest nagu luteiin ja zeaksantiin, mis on kasulikud silmade tervisele.
