Siilid on ühed armastatumad ja oodatumad külalised meie koduaedades. Nende ilmumine hämaruse saabudes tekitab paljudes meist sooja tunde ja soovi nende okaskeradest loomakeste eest hoolitseda. Paraku on aastakümneid levinud müüdid ja teadmatus viinud olukorrani, kus heatahtlikud inimesed pakuvad siilidele toitu, mis teeb neile rohkem kahju kui kasu. Sageli arvatakse ekslikult, et siilid on kõigesööjad või et piim on neile parim maiuspala, kuid reaalsuses on nende seedesüsteem äärmiselt tundlik ja spetsiifiline. Selles artiklis vaatame süvitsi, milline on siili loomulik toidulaud, kuidas inimene saab neid ohutult lisatoiduga toetada ning millised aiasaadused või köögikapist leitud toiduained võivad osutuda neile lausa eluohtlikuks.
Siili loomulik menüü: nad ei ole taimetoitlased
Et mõista, mida siilile pakkuda, tuleb esmalt vaadata, mida ta sööb vabas looduses ilma inimese sekkumiseta. Siil kuulub putuktoiduliste seltsi, mis tähendab, et tema esmane energiaallikas ja toitainete baas pärineb selgrootutest. Vastupidiselt lasteraamatute piltidele, kus siil kannab seljas õuna või seeni, ei tunne see loom taimse toidu vastu peaaegu mingit huvi, välja arvatud juhul, kui ta on äärmises näljas või tarbib seda kogemata koos saakloomaga.
Looduslikus keskkonnas koosneb siili menüü peamiselt järgmistest komponentidest:
- Mardikad ja nende vastsed: Need on siili toidulaua alustalad, pakkudes vajalikku valku ja kitiini, mis on olulised looma seedimisele.
- Vihmaussid: Eriti olulised niiskematel perioodidel ja kevadel, kui muud toitu on vähem.
- Teod ja nälkjad: Siil on aapidaja suur sõber just seetõttu, et ta hävitab kahjureid. Siiski tasub teada, et liiga palju nälkjaid võib siilile tekitada kopsuusse, mis on talle ohtlikud parasiidid.
- Kõrvahargid, sajajalgsed ja tõugud: Kõikvõimalikud maapinnal liikuvad putukad on siilile sobilik suutäis.
Harvemini võivad siilid süüa ka maapinnal pesitsevate lindude mune, konni või isegi väikseid hiiri, kui need kätte saadakse, kuid see ei ole nende põhitoidus. Seega, kui soovite siili toita, peab pakutav toit imiteerima koostiselt just seda valgurikast ja rasvast menüüd.
Miks piim on siilile surmavalt ohtlik?
Kõige levinum ja ühtlasi kõige ohtlikum viga, mida inimesed teevad, on piima pakkumine. See pärineb vanadest rahvajuttudest ja piltidest, kus siil limpsib rõõmsalt kausist piima. Tõsi on see, et siilid joovad piima hea meelega, sest neile meeldib selle magus ja rasvane maitse, kuid tagajärjed on drastilised.
Täiskasvanud siilid on laktoositalumatud. Nende organismis puudub ensüüm, mis suudaks piimasuhkrut ehk laktoosi lagundada. Kui siil joob lehmapiima, tekib tal lühikese aja jooksul tugev kõhulahtisus ja gaasid. Looduses, kus puhas vesi ei ole alati kättesaadav ja loom peab energiat säästma, viib kõhulahtisus kiiresti ohtliku vedelikupuuduseni (dehüdratsioonini). Paljudel juhtudel lõpeb see piima pakkumine siili piinarikka surmaga, eriti noorte isendite puhul. Seega kehtib raudne reegel: mitte kunagi ära paku siilile piima ega piimatooteid.
Milline toit on siilidele ohutu ja soovitav?
Kui soovite oma aias elavaid siile toetada, eriti põuaperioodidel või enne talveuni, on olemas mitmeid ohutuid valikuid, mis ei kahjusta nende tervist. Lisatoitmine on kõige vajalikum varakevadel, kui loomad ärkavad ja on kaotanud palju kehakaalu, ning sügisel, kui nad peavad koguma rasvavarusid talve üleelamiseks.
Parimad valikud kodusest menüüst
Siilidele võib pakkuda toitu, mis on kõrge valgu- ja rasvasisaldusega. Siin on nimekiri parimatest valikutest:
- Kassitoit: See on kõige lihtsam ja kättesaadavam ohutu toit. Sobivad nii kvaliteetsed kassikrõbinad (soovitavalt kanalihaga) kui ka kassikonservid. Krõbinad on head hammastele, kuid konserv annab lisaks ka vedelikku. Vältige kalamaitselisi toite, kuna kala ei ole siili loomulik toit ja võib mõnedel isenditel seedimist ärritada.
- Keedetud liha: Maitsestamata keedetud kana- või veisehakkliha on suurepärane valguallikas. Oluline on, et liha ei oleks praetud õlis ega maitsestatud soola ega pipraga.
- Spetsiaalne siilitoit: Lemmikloomapoodides on müügil spetsiaalsed kuivsegud siilidele, mis sisaldavad kuivatatud putukaid, vähilisi ja vajalikke vitamiine.
Kõige olulisem, mida aeda panna, on aga puhas vesi. Madal anum värske veega võib päästa siili elu kuumal suvepäeval. Vett tuleks vahetada iga päev ja kaussi regulaarselt pesta.
Keelatud toidud: mida kindlasti vältida
Lisaks piimale on terve rida toiduaineid, mida inimesed sageli heast tahtest aeda viivad, kuid mis on siilidele toksilised või seedimatud. Teadlikkus nendest ohtudest aitab vältida tahtmatut kahju.
- Leib ja sai: Siilid söövad leiba hea meelega, kuid see on neile äärmiselt kahjulik. Leib ei sisalda siilile vajalikke toitaineid, vaid täidab kõhu “tühja” massiga. Veelgi hullem on see, et leib paisub siili maos, tekitades valusaid gaase ja võib põhjustada soolteummistust.
- Soolased ja vürtsikad toidud: Inimeste toidujäägid, nagu singitükid, viinerid või soolased kastmed, on siili neerudele liiga koormavad. Liigne sool võib põhjustada surmavat elektrolüütide tasakaaluhäiret.
- Toores liha: Kuigi nad on kiskjad, võib toore poeliha andmine levitada baktereid (nt salmonella või E. coli), millega siili organism ei pruugi toime tulla samamoodi nagu metsiku saagi puhul.
- Pähklid ja seemned: Terved pähklid (eriti maapähklid) võivad kurku kinni jääda ja lämbumist põhjustada. Samuti on pähklid ja seemned sageli liiga rasvased ja nende koostis ei sobi putuktoidulisele, takistades kaltsiumi imendumist luudesse.
- Viinamarjad ja rosinad: Sarnaselt koertele on viinamarjad ja rosinad siilidele toksilised ning võivad põhjustada ägedat neerupuudulikkust.
- Sibul ja küüslauk: Need köögiviljad on mürgised paljudele loomadele, lagundades punaseid vereliblesid ja põhjustades aneemiat.
Hügieen ja toitmise ohutusreeglid
Siilide toitmine ei seisne ainult õige toidu valimises, vaid ka selles, kuidas seda serveerida. Vale serveerimine võib levitada haigusi siilide vahel. Kuna toidukohad meelitavad ligi mitmeid siile, on nakkusoht (näiteks salmonelloosi või parasiitide levik) suur.
Kasutage toitmiseks madalaid ja raskeid kausse (näiteks keraamilisi), mida siil ei saa ümber ajada. Peske toidunõusid iga päev kuuma veega, kuid vältige tugevatoimelisi kodukeemia vahendeid, või loputage need pärast pesu väga hoolikalt. Asetage toit varjatud kohta, et kassid, rebased või harakad sellele ligi ei pääseks. Mõned inimesed ehitavad spetsiaalseid “siili söögimaju” – puidust kaste, millel on väike sissepääsuava (umbes 10-12 cm), kuhu suuremad loomad sisse ei mahu.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused levinud küsimustele, mis tekivad inimestel seoses siilide toitumise ja heaoluga.
Kas ma võin siilile anda koeratoitu?
Jah, koeratoit on üldiselt ohutu, kuid eelistada tuleks kvaliteetset kassitoitu. Koeratoit sisaldab sageli vähem valku kui kassitoit, kuid siilid vajavad just kõrge valgusisaldusega dieeti. Kui annate koeratoitu, valige väiksemad krõbinad, mida siilil on lihtsam närida.
Mida teha, kui leian aias väikese siilipoja?
Kui siilipoeg on aktiivne, ümmargune ja liigub ringi hämaras, ei vaja ta tõenäoliselt abi. Kui aga leiate alla 300g kaaluva poja hilissügisel või näete siili päeval uimaselt ringi liikumas, võib ta vajada abi. Sellisel juhul pakkuge talle esmalt vett ja kassitoitu ning konsulteerige metsloomadega tegeleva ühinguga.
Kas siilid söövad puuvilju?
Siilid ei ole puuviljasööjad. Nad võivad küll uudishimust proovida maasikaid või maha kukkunud õuna, kuid nende seedesüsteem ei omasta taimset materjali hästi. Puuviljade suhkrusisaldus on neile liiga kõrge ja võib tekitada hambaprobleeme. Seetõttu ei ole soovitatav puuvilju spetsiaalselt siilile pakkuda.
Millal tuleks siilide toitmine lõpetada?
Sügisene lisatoitmine on kriitilise tähtsusega, et siil saavutaks talveuneks vajaliku kaalu (vähemalt 600–700 grammi). Toitmist võib jätkata seni, kuni ilmad püsivad plusskraadides ja siilid on aktiivsed. Kui temperatuur langeb püsivalt alla nulli ja siilid jäävad talveunne, lõpetavad nad toidul käimise ise. Siis tuleks toidu panemine lõpetada, et mitte meelitada ligi rotte.
Siilisõbraliku keskkonna loomine on parim abi
Kuigi lisatoidu pakkumine on tänuväärne tegevus, on pikas perspektiivis kõige olulisem luua aed, kus siil leiab ise piisavalt looduslikku toitu. Liigse korraarmastuse vähendamine on siin võtmesõnaks. Jätke aianurka oksahunnikuid, kompostihunnikuid või lehekuhjasid – need on ideaalsed kohad, kus elavad mardikad, tõugud ja vihmaussid, pakkudes siilile rikkalikku ja loomulikku toidulauda.
Vältige aias mürkide (eriti teomürkide) kasutamist. Mürgitatud nälkjas, kelle siil ära sööb, võib saada saatuslikuks ka siilile endale. Samuti on oluline olla ettevaatlik muruniidukite ja eriti robotniidukitega. Robotniidukid, mis töötavad öösel, on siilidele ühed suurimad vaenlased, tekitades neile kohutavaid vigastusi. Seadistage niiduk töötama vaid päevasel ajal, kui siilid magavad. Kombineerides turvalise aia, puhta joogivee ja vajadusel õige lisatoidu, kindlustate, et need toredad okaskerad külastavad teie aeda veel aastaid, pakkudes rõõmu teile ja hoides kahjurite arvukuse kontrolli all.
