Viimastel aastatel on Eesti meedias ja poliitilistes debattides üks enim kõlanud termineid “maksuküür”. See on mõiste, mis tekitab paljudes palgatöötajates segadust, kuid millel on väga otsene ja sageli valus mõju meie igakuisele sissetulekule. Kui oled märganud, et palgatõus ei too kaasa oodatud netosissetuleku kasvu või kui lisatasude teenimine tundub ebamõistlikult kõrgelt maksustatud, on suure tõenäosusega kurja juureks just seesama maksusüsteemi eripära. Kuigi majandusuudistes räägitakse sageli protsentidest ja indeksitest, taandub maksuküür tegelikult lihtsale küsimusele: kui palju sinu raskelt teenitud rahast jääb sulle kätte ja kui palju võtab riik märkamatult ära, kui sinu sissetulek kasvab.
Mis on maksuküür ja kuidas see tekkis?
Maksuküür, mida nimetatakse sageli ka astmeliseks tulumaksuvabastuseks, ei ole klassikaline astmeline tulumaks, vaid pigem selle varjatud vorm. See süsteem kehtestati Eestis 2018. aastal suure maksureformi käigus. Selle algne eesmärk oli üllas – vähendada madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust, pakkudes neile suuremat maksuvaba tulu. Kuid sellel süsteemil oli ka teine pool: sissetuleku kasvades hakkab maksuvaba tulu summa vähenema.
Lihtsustatult tähendab see seda, et riik annab ühest käest maksuvabastust, kuid hakkab seda teisest käest järk-järgult ära võtma, kui sinu brutopalk ületab teatud piiri. Hetkel kehtiva süsteemi kohaselt on maksuvaba tulu maksimaalne neile, kes teenivad kuni 1200 eurot kuus. Vahemikus 1200 kuni 2100 eurot hakkab maksuvaba tulu iga teenitud euroga vähenema, jõudes nullini, kui sissetulek ületab 2100 eurot kuus.
See “küür” tekibki just vahemikus, kus maksuvaba tulu väheneb. Just selles vahemikus olevad inimesed kogevad fenomeni, kus nende tegelik maksukoormus iga lisanduva euro pealt on märgatavalt kõrgem kui ametlik 20-protsendiline tulumaksumäär.
Varjatud kõrge maksumäär: Kuidas matemaatika töötab?
Paljud inimesed elavad teadmises, et Eestis on ühetaoline tulumaks. Reaalsuses tekitab maksuküür olukorra, kus keskmist palka teeniva inimese lisanduv tulu maksustatakse kõrgemalt. See on koht, kus asi muutub tehniliseks, kuid on äärmiselt oluline mõista mehhanismi oma rahakoti kaitsmiseks.
Kui sinu palk on vahemikus 1200–2100 eurot, siis iga teenitud lisaeuro vähendab sinu maksuvaba tulu. Matemaatiliselt näeb see välja nii, et kui teenid ühe euro rohkem, pead maksma sellelt eurolt 20 senti tulumaksu. Kuid kuna see üks euro vähendab ka sinu maksuvaba tulu määra, muutub osa sinu varasemast maksuvabast tulust nüüd maksustatavaks.
Tulemus on šokeeriv: selles palgavahemikus on iga lisanduvan teenitud euro tegelik maksukulu (marginaalne maksumäär) mitte 20%, vaid ligikaudu 34%. See on põhjus, miks paljud eksperdid ja majandusanalüütikud on nimetanud süsteemi ebaõiglaseks keskklassi suhtes. See karistab sisuliselt inimesi, kes püüavad oma elujärge parandada, teevad ületunde või saavad tulemustasu.
Kuidas mõjutab maksuküür sinu igapäevast rahakotti?
Maksuküüru mõju ei avaldu ainult palgapäeval, vaid see mõjutab laiemalt sinu finantskäitumist ja ostujõudu. Siin on peamised viisid, kuidas see sinu eelarvet pureb:
- Palgatõusu nullimine: Kui saad palgatõusu, mis tõstab su sissetuleku “küüru” tsooni (1200–2100 €), sööb kõrgem maksukoormus suure osa tõusust ära. Sulle võib tunduda, et tööandja on kitsi, kuid tegelikult võtab riik lihtsalt suurema tüki vahelt.
- Puhkuserahade ja preemiate lõks: Paljud inimesed avastavad ebameeldiva üllatusena, et kuudel, mil nad saavad puhkuseraha või aastapreemiat, on nende kättesaadav tulu oodatust väiksem. Kuna need ühekordsed maksed tõstavad kuu sissetuleku ajutiselt kõrgemasse vahemikku, väheneb või kaob selle kuu maksuvaba tulu täielikult.
- Tuludeklaratsiooni šokk: Üks levinumaid probleeme on see, kui inimene kasutab igakuiselt maksimaalset lubatud maksuvaba tulu, kuid aasta lõikes selgub, et tema keskmine sissetulek oli suurem (näiteks lisatasude tõttu). Tulemuseks on kohustus maksta riigile veebruaris tulumaksu juurde. See on paljudele peredele ootamatu väljaminek.
Inflatsioon ja palgasurve: Miks probleem on süvenenud?
Kui maksuküür 2018. aastal loodi, oli 1200 eurot ja 2100 eurot hoopis teise väärtusega summa kui täna. Vahepealsetel aastatel on Eestit räsinud kiire inflatsioon ja elukalliduse tõus. Palgad on küll tõusnud, et hinnatõusuga sammu pidada, kuid maksuastmed on jäänud samaks (kuni viimaste reformiplaanideni).
See tähendab, et “maksuküüru” sisse on kukkunud üha rohkem inimesi, kes ei kuulu enam ammu kõrgepalgaliste hulka, vaid on tavalised spetsialistid, õpetajad, päästjad ja oskustöölised. Sisuliselt on inflatsioon lükanud inimesed tsooni, kus riik võtab neilt suurema osa rahast ära, vähendades seeläbi nende reaalset ostujõudu veelgi. See on klassikaline näide nn “külmast progressioonist” (fiscal drag), kus maksusüsteem ei kohane majanduskeskkonna muutustega piisavalt kiiresti.
Maksuküüru kaotamine ja tulevikuvaade
Kriitika maksuküüru aadressil on viinud poliitiliste otsusteni süsteemi muuta. Plaanitav reform (mille jõustumise ajad ja täpsed detailid sõltuvad valitsuse otsustest, kuid siht on seatud lähiaastateks) näeb ette ühetaolise maksuvaba tulu kehtestamist kõigile, sõltumata sissetuleku suurusest. Tavaliselt räägitakse siinkohal 700 euro suurusest ühtsest maksuvabast tulust.
Kuigi see reform kaotab ebaõiglase 34-protsendilise varjatud maksumäära ja jätab keskklassile rohkem raha kätte, kaasneb sellega sageli debatt üldise tulumaksu või käibemaksu tõusu üle. Siiski on eksperdid valdavalt ühel nõul, et süsteemi lihtsustamine ja karistava elemendi eemaldamine on majanduse läbipaistvuse ja töömotivatsiooni seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Mida toob kaasa “küüru” kadumine?
- Lihtsam arvestus: Kaob vajadus pidevalt kalkuleerida, kas lisatasu lükkab sind uude maksuvahemikku.
- Suurem motivatsioon pingutada: Iga teenitud lisaeuro maksustatakse ühtlaselt, mis motiveerib inimesi rohkem töötama ja väärtust looma.
- Vähem üllatusi tuludeklaratsioonis: Ühetaoline süsteem vähendab drastiliselt olukordi, kus inimesed peavad riigile tulumaksu juurde maksma.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kuna maksusüsteem on keeruline, tekib inimestel sellega seoses palju praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Kas mul on kasulikum teenida vähem, et vältida maksuküüru?
Ei, see on levinud müüt. Kuigi vahemikus 1200–2100 eurot on marginaalne maksumäär kõrgem, jääb sulle suurema brutopalga puhul kätte ikkagi rohkem netoraha. Maksuküür vähendab küll lisanduva tulu efektiivsust, kuid see ei muuda kogu sissetulekut negatiivseks. Rohkem teenida on alati rahaliselt kasulikum, lihtsalt “võit” on maksuküüru tsoonis väiksem kui peaks olema.
Kuidas vältida tulumaksu juurdemaksmist tuludeklaratsioonis?
Kõige kindlam viis on mitte lasta tööandjal arvestada maksuvaba tulu igakuiselt maksimummääras, kui sinu sissetulek on kõikuva loomuga või läheneb 1200 eurole. Võid teha tööandjale avalduse, et ta ei arvestaks maksuvaba tulu üldse või arvestaks seda väiksemas summas. Nii maksad aasta jooksul rohkem tulumaksu, kuid saad enammakstud summa tuludeklaratsiooniga tagasi, mis on psühholoogiliselt meeldivam kui juurdemaksmine.
Kas maksuküür mõjutab ka pensionäre?
Pensionäridele kehtib eraldi maksuvaba tulu süsteem, mis on seotud keskmise vanaduspensioniga. Siiski, kui pensionär töötab ja saab nii pensioni kui palka, võib see mõjutada tema üldist maksukoormust, sõltuvalt sellest, kuidas on seadistatud maksuvaba tulu kasutamine tööandja juures. Alates 2023. aastast on vanaduspensioni eas inimeste maksuvaba tulu fikseeritud ega vähene sissetuleku kasvades, mis eristab neid tööealisest elanikkonnast.
Mida teha, kui saan aastas ühe suure preemia?
Kui saad suure ühekordse preemia, mis tõstab sinu aastatulu märgatavalt, võib see vähendada sinu õigust maksuvabale tulule kogu aasta lõikes. Sellisel juhul on tark panna osa preemiast kõrvale, et olla valmis võimalikuks tulumaksu juurdemakseks järgmisel kevadel.
Strateegiline lähenemine oma rahaasjadele
Olenemata sellest, millised on valitsuse plaanid või hetkel kehtivad maksumäärad, on parim kaitse maksusüsteemi eripärade vastu teadlikkus. Maksuküür on suurepärane näide sellest, miks on oluline vaadata oma sissetulekuid aastapõhiselt, mitte ainult kuupõhiselt. Oma aastase brutotulu prognoosimine aitab sul paremini planeerida maksuvaba tulu avaldusi ja vältida ebameeldivaid üllatusi.
Lisaks tasub kaaluda seaduslikke viise oma maksustatava tulu optimeerimiseks, näiteks kasutades III samba pensionisissemakseid, mis vähendavad maksustatavat tulu ja millelt saab tulumaksu tagasi. See võib olla eriti kasulik just neile, kes on maksuküüru piiri peal – vähendades oma maksustatavat tulu pensioniinvesteeringuga, võid teoreetiliselt suurendada oma maksuvaba tulu määra. Lõpuks on sinu rahakott sinu vastutus ja maksusüsteemi nüansside tundmine on tänapäeva majanduskeskkonnas sama oluline kui hea erialane oskus.
