Kuidas parmudest lahti saada? Tõhusad kodused vahendid

Kujuta ette täiuslikku suvepäeva oma maakodus või aias: päike paistab kõrgelt, grill suitseb kergelt ja külm jook ootab laual. Kõik tundub idülliline, kuni kuuled seda madalat ja pahaendelist suminat, mis annab märku ühe tüütuma suvise vaenlase saabumisest. Parmud ei ole lihtsalt tüütud putukad, kes rikuvad rahu; nende hammustused on äärmiselt valusad, võivad tekitada suuri kuplasid ja rikkuda tuju pikaks ajaks. Erinevalt sääskedest, kes ründavad sageli videvikus, on parmud aktiivsed just kõige ilusamal ja soojemal ajal, mil soovime kõige enam õues viibida. Kuigi poodides on saadaval mitmesuguseid keemilisi tõrjevahendeid, on paljud inimesed märganud, et parmude puhul need alati ei toimi või ei soovitakse tugevat keemiat enda ja oma laste nahale piserdada. Õnneks on olemas mitmeid tõhusaid, looduslikke ja koduseid vahendeid, millega seda suvist nuhtlust kontrolli alla saada.

Miks parmud meid tegelikult ründavad ja kuidas nad ohvri leiavad?

Et vaenlasega võidelda, tuleb teda esmalt tunda. Parmud erinevad oluliselt sääskedest või tavalistest kärbestest oma jahipidamise strateegia poolest. Kui sääsed leiavad ohvri peamiselt väljahingatava süsihappegaasi ja kehalõhna järgi, siis parmud on visuaalsed kütid. See on ka põhjus, miks tavalised sääsetõrjevahendid parmudele sageli vähe mõjuvad – nad näevad sind enne, kui nad sind haistavad.

Parmusid meelitavad ligi kolm peamist faktorit:

  • Liikumine: Kiiresti liikuvad objektid (jooksvad lapsed, lehvivad käed, sõitvad jalgrattad) püüavad koheselt nende tähelepanu.
  • Soojus: Parmud on termofiilsed ja otsivad soojust kiirgavaid objekte. See selgitab, miks nad sageli ründavad just higistavaid inimesi või päikese käes kuumenenud tumedaid pindu.
  • Tumedad värvid: Tumesinine ja must värv on parmude jaoks eriti atraktiivsed. Heledad toonid peegeldavad valgust ja muudavad objekti nende jaoks vähem huvitavaks.

Teadmine, et parm kasutab silmi, annab meile suure eelise koduste tõrjevahendite ja lõksude valmistamisel. Me saame nende instinkte nende vastu ära kasutada.

Tõhusad kodused vahendid parmude peletamiseks

Looduslikud vahendid on ohutumad nii inimestele kui ka lemmikloomadele. Alljärgnevalt toome välja parimad meetodid, mida saab rakendada koostisosadega, mis on enamasti juba köögikapis või koduapteegis olemas.

Eeterlikud õlid ja tugevad aroomid

Kuigi parmud jahivad silmadega, on neil siiski tundlik haistmismeel, mida saab segadusse ajada. Teatud lõhnad on neile vastumeelsed ja maskeerivad inimese loomulikku lõhna. Kõige tõhusam on valmistada ise sprei, segades eeterlikke õlisid vee või baasõliga (nagu kookos- või oliiviõli).

Kõige efektiivsemad eeterlikud õlid parmude vastu on:

  • Piparmünt: Selle terav lõhn on putukatele ebameeldiv. Lisaks on piparmündil nahka jahutav toime.
  • Eukalüpt (eriti sidruni-eukalüpt): Uuringud on näidanud, et see on üks väheseid looduslikke vahendeid, mis suudab konkureerida keemiliste tõrjevahenditega nagu DEET.
  • Lavendel: Rahustav inimesele, kuid peletav parmudele.
  • Teepuuõli: Tugev antiseptiline lõhn hoiab eemale paljud tiivulised.

Lahuse valmistamiseks võta pihustipudel, täida see veega ja lisa umbes 20-30 tilka valitud eeterlikku õli. Loksuta enne iga kasutuskorda hoolikalt. Kui soovid nahale määritavat segu, sega õlid beebiõli või tavalise toiduõliga.

Isetehtud parmulõks: musta palli meetod

Kõige tõhusam viis parmude arvu vähendamiseks koduhoovis on ehitada spetsiaalne lõks. See põhineb parmude visuaalsel instinktil rünnata tumedaid, sooje ja liikuvaid objekte. Kaubanduses on sellised “H-lõksud” väga kallid, kuid koduste vahenditega saab selle teha murdosa hinnaga.

Vajalikud materjalid:

  • Suur must rannapall või mustaks värvitud suur ämber.
  • Tugev liim (spetsiaalne putukaliim, mis ei kuiva, on parim).
  • Nöör riputamiseks.

Töö käik:

  1. Riputa must pall või ämber kohta, kus päike sellele peale paistab (et see soojeneks) ja kus tuul seda liigutaks.
  2. Kata palli pind spetsiaalse mittekuivava putukaliimiga (saadaval aianduspoes). Alternatiivina võib kasutada väga kleepuvat kärbsepaberit, mida mähkida ümber palli, kuid liim on tõhusam.
  3. Parmud näevad kuuma, musta ja liikuvat objekti ning peavad seda loomaks, kellelt verd imeda. Nad lendavad hooga palli vastu ja jäävad sinna kinni.

Selline lõks võib püüda sadu parmusid päevas ja vähendada oluliselt nende populatsiooni sinu aias. Oluline on paigutada lõks inimeste istumisalast veidi eemale, et meelitada putukad just sinna.

Köögikapist leitavad abimehed

Lisaks õlidele on ka teisi lihtsaid vahendeid. Üks vanimaid nippe on äädikas. Äädika tugev lõhn ei meeldi paljudele putukatele. Võid proovida teha kausi, kuhu valad õunaäädikat ja veidi nõudepesuvahendit. Nõudepesuvahend lõhub vee pindpinevuse. Kuigi see töötab paremini äädikakärbeste ja sääskede puhul, eksivad sinna vahel ka parmud, keda meelitab kääriv lõhn.

Teine huvitav nipp on seotud küüslauguga. Arvatakse, et rohke küüslaugu söömine muudab inimese higi lõhna parmudele ebameeldivaks. Kui sa ise küüslauku süüa ei soovi, võid purustatud küüslauku leotada vees ja pritsida seda aia piirile või terrassi postidele. Tuleb aga arvestada, et küüslaugu lõhn võib olla häiriv ka kaasinimestele.

Kuidas riietuda, et parmud eemale hoiaksid?

Nagu eelnevalt mainitud, on parmud visuaalsed putukad. Sinu riietus on esimene kaitseliin. Kui plaanid minna rabasse, metsa või niidule, kus parmud on aktiivsed, tasub garderoob hoolikalt valida.

Väldi kindlasti tumesinist ja musta värvi riideid. Teadlased on kindlaks teinud, et just need toonid meelitavad parmusid kõige rohkem ligi. Eelista heledaid toone: valge, beež, helekollane. Samuti on soovitatav kanda pikkade varrukatega särke ja pikki pükse. Kuigi parmud on võimelised hammustama ka läbi õhema riide, on see siiski raskem kui palja naha ründamine. Laia äärega müts kaitseb pead ja kaela, mis on sageli parmude lemmikmaandumispaigad.

Esmaabi parmuhammustuse korral

Isegi parimate ettevaatusabinõude korral võib mõni parm oma eesmärgi saavutada. Parmuhammustus erineb sääsehammustusest selle poolest, et parm sõna otseses mõttes lõikab naha katki, mitte ei torka. See teeb hammustuse valusaks ja haava suuremaks.

Kui oled hammustada saanud, toimi järgmiselt:

  • Puhasta haav: Pese hammustuskohta vee ja seebiga, et vältida infektsiooni. Parmud võivad kanda baktereid.
  • Jahuta: Aseta hammustusele jääkuubik või külm kompress. See alandab paistetust ja tuimestab valu.
  • Looduslikud leevendajad: Hõõru hammustuskohta teelehe, aaloe vera geeli või pooleks lõigatud sibulaga. Sibulal on põletikuvastane toime ja see aitab sügelust vähendada.
  • Soodapasta: Sega söögisooda vähese veega pastaks ja määri hammustusele. See aitab neutraliseerida sügelust tekitavaid aineid.

Hoidu kratsimisest, sest see võib viia haava põletikuni, mis paraneb nädalaid.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas ultraheliaparaadid töötavad parmude vastu?
Üldjuhul mitte. Teaduslikud uuringud ei ole suutnud tõestada, et ultraheli peletaks parmusid tõhusalt. Kuna parmud on visuaalsed ja lõhnapõhised ründajad, ei lase nad end helilainetest kuigivõrd häirida. Raha tasub pigem investeerida füüsilistesse lõksudesse või eeterlikesse õlidesse.

Miks parmud jälitavad autosid ja jalgrattaid?
Auto või jalgratas on parmu jaoks ideaalne “saakloom” – see on suur, liigub kiiresti ja (auto puhul) on sageli soe. Mootori soojus ja tume värv petavad parmu ära, pannes ta uskuma, et tegemist on suure soojaverelise loomaga.

Kas parmud on ohtlikud?
Enamasti on hammustus lihtsalt valus ja tüütu, kuid parmud võivad harvadel juhtudel edasi kanda haigusi nagu tulareemia. Suurim oht on aga allergiline reaktsioon. Kui hammustuse järel tekib hingamisraskus, ulatuslik turse või peapööritus, tuleb koheselt pöörduda arsti poole.

Millal parmud on kõige aktiivsemad?
Parmud armastavad päikest ja kuumust. Nende kõrgaeg on juulis ja augusti alguses, eriti tuulevaiksetel ja lämmatavatel päevadel. Pilvise ilmaga ja öösel on nad passiivsed.

Loodusliku tasakaalu loomine aias

Pikaajaliselt on kõige jätkusuutlikum viis parmude ja teiste tüütute putukatega võitlemiseks muuta oma aed paigaks, kus looduslik kiskja teeb töö sinu eest ära. Putuktoidulised linnud, nagu pääsukesed, linavästrikud ja kuldnokad, on suurepärased abilised, kes võivad päevas süüa sadu putukaid.

Paigalda aeda linnupesakaste ja loo lindudele soodsad elutingimused. Samuti on kasulikud kiilid, kes on õhus tõelised röövlinnud putukamaailmas ja püüavad parmusid lennult. Kui sinu aias on tiik või veesilm, hoolitse selle eest, et seal elaksid konnad või kalad, kes söövad ära putukate vastsed. Vältida tuleks aga seisvat ja roiskuvat vett (näiteks vanades rehvides või ämbrites), mis on ideaalne kasvulava sääskedele ja parmudele. Hoides muru regulaarselt niidetuna, vähendad niiskust maapinna lähedal, mis on vajalik parmude paljunemiseks. Kombineerides kohesed meetmed nagu isetehtud lõksud ja pikaajalised muutused aia elurikkuses, on võimalik suvekuudel märgatavalt rahulikumalt hingata.