Elektrigeneraatori valimine võib esmapilgul tunduda lihtsa ülesandena, kuid süvenedes tehnilistesse andmetesse ja turul pakutavasse valikusse, tekib paljudel ostjatel segadus. Üks levinumaid küsimusi, millega tööriistapoodide klienditeenindajad ja ehitusfoorumite külastajad kokku puutuvad, on seotud kahe peamise tehnoloogia erinevusega. Kuigi mõlemad seadmed täidavad sama põhieesmärki – toodavad bensiinist või diislist elektrienergiat –, on nende tööprintsiip, väljundvoolu kvaliteet ja kasutusalad drastiliselt erinevad. Õige valiku tegemiseks on kriitilise tähtsusega mõista, mis toimub seadme korpuse all ning kuidas see mõjutab teie kodumasinaid ja tööriistu.
Mis on tavaline ehk konventsionaalne generaator?
Et mõista invertertehnoloogia eeliseid, tuleb esmalt vaadata, kuidas töötab traditsiooniline generaator. Need seadmed, mida sageli kutsutakse ka raamgeneraatoriteks, on olnud kasutusel juba aastakümneid ja nende ehitus on suhteliselt lihtne. Tavaline generaator koosneb sisepõlemismootorist ja sellega ühendatud generaatoriosast (alternaatorist), mis on mähitud vasktraadiga.
Tavalise generaatori puhul on elektrienergia tootmine otseselt seotud mootori pöörlemiskiirusega. Et toota Eestis ja mujal Euroopas standardset 50 Hz sagedusega vahelduvvoolu, peab generaatori mootor töötama ühtlasel ja fikseeritud kiirusel, milleks on tavaliselt 3000 pööret minutis (või 1500 pööret minutis suurte diiselgeneraatorite puhul). See tähendab, et sõltumata sellest, kas olete ühendanud generaatoriga vaid ühe 60-vatise lambipirni või suure ketaslõikuri, töötab mootor täisvõimsusel ja maksimaalsetel pööretel.
Kuigi see tehnoloogia on ajas proovitud ja vastupidav, on sellel üks suur miinus: voolu stabiilsus. Kuna mootori pöörete hoidmine ideaalselt ühtlasena on mehaaniliselt keeruline, tekivad voolusageduses ja pinges kõikumised. Seda nähtust nimetatakse harmooniliseks moonutuseks (THD – Total Harmonic Distortion). Tavaliste generaatorite THD võib ulatuda üle 5% või isegi 10%, mis on ohtlik tundlikule elektroonikale.
Mis on invertergeneraator ja kuidas see töötab?
Invertergeneraator on tehnoloogiline samm edasi, kus mehaanika on ühendatud nutika elektroonikaga. Erinevalt tavalisest generaatorist ei tooda invertergeneraator elektrit otse tarbijale. Selle asemel toimub seadme sees kolmeastmeline protsess, mis tagab erakordselt puhta ja stabiilse voolu.
- Tootmine: Generaatori mootor toodab toorest mitmefaasilist vahelduvvoolu (AC). Kuna mootori pöörded ei ole fikseeritud, võib selle voolu sagedus olla väga kõrge ja ebastabiilne.
- Alaldamine: See “toores” vahelduvvool suunatakse alaldisse, kus see muudetakse alalisvooluks (DC). Selles etapis “silutakse” välja kõik pinge ja sageduse kõikumised, mis tulenevad mootori ebaühtlasest tööst.
- Inverteerimine: Lõpuks muudab elektrooniline inverter alalisvoolu tagasi vahelduvvooluks (AC), kuid teeb seda digitaalselt kontrollitud täpsusega. Tulemuseks on puhas siinuslaine (Pure Sine Wave), mis on sageli stabiilsem ja kvaliteetsem kui tavalisest seinakontaktist tulev elekter.
Kogu seda protsessi juhib mikroprotsessor, mis suudab reageerida koormuse muutustele millisekunditega. See võimaldab mootoril töötada erinevatel kiirustel vastavalt reaalsele elektrivajadusele, mitte hoida pidevalt põhja gaasi peal.
Peamised erinevused ja võrdlus
Kui tehniline pool kõrvale jätta, huvitab kasutajat eelkõige see, kuidas need erinevused väljenduvad igapäevases kasutuses. Alljärgnevalt toome välja neli peamist kategooriat, kus inverterid ja tavageneraatorid erinevad.
1. Voolu kvaliteet ja ohutus elektroonikale
See on kõige olulisem erinevus. Nagu mainitud, toodavad invertergeneraatorid “puhast siinust”. See tähendab, et nendega on ohutu toita tundlikku mikroelektroonikat: sülearvuteid, nutitelefone, kaasaegseid telereid, meditsiiniseadmeid (näiteks CPAP aparaadid) ja isegi kaasaegseid gaasikatlaid, mille juhtplokid on voolukõikumiste suhtes äärmiselt kapriissed. Tavaline generaator võib oma “musta” vooluga sellised seadmed kas rivist välja lüüa, panna need ebakorrektselt tööle või tekitada ülekuumenemist.
2. Kütusekulu ja efektiivsus
Tavaline generaator töötab püsivalt 3000 pööret minutis. Isegi kui teil on vaja laadida vaid telefoni, kulutab masin kütust peaaegu sama palju, kui suurema koormuse all. Invertergeneraatoritel on aga funktsioon, mida sageli nimetatakse “Eco-režiimiks” või “Smart Throttle”. Kui koormus on väike, langetab mootor pöördeid. See toob kaasa märkimisväärse kütuse kokkuhoiu, ulatudes kohati 20–40% säästuni võrreldes tavageneraatoriga. See teeb inverteri ideaalseks pikaajaliseks kasutamiseks väikese koormusega olukordades.
3. Müratase
Müra on faktor, mida sageli alahinnatakse. Tavalised generaatorid on tavaliselt avatud raamiga ja töötavad valjult, tekitades sageli 70–80 detsibelli või rohkemgi müra, mis on võrreldav tiheda liiklusega tänava või muruniidukiga. Invertergeneraatorid on aga enamasti ehitatud kompaktsesse ja helilolatsiooniga korpusesse. Lisaks, kuna mootor ei pea töötama täispööretel, on müratase oluliselt madalam – tihti vahemikus 50–60 detsibelli, mis võimaldab normaalsel häälel vestlemist seadme läheduses.
4. Kaal ja mobiilsus
Invertergeneraatorid kasutavad kaasaegsemaid ja kergemaid materjale ning väiksemaid alternaatoreid, kuna nad ei sõltu massiivsest hoorattast pöörete hoidmiseks. Seetõttu on nad tunduvalt kergemad. 2000-vatine invertergeneraator kaalub tavaliselt 20–25 kg ja on varustatud käepidemega, olles ühe inimese poolt teisaldatav. Sama võimsusega tavageneraator võib kaaluda 40–50 kg ja vajab liigutamiseks rattaid või kahte inimest.
Paralleelühenduse võimalus
Üks unikaalne omadus, mida pakuvad peaaegu eranditult vaid invertergeneraatorid, on paralleelühenduse võimekus. Kui ostate 2000W inverteri ja avastate hiljem, et sellest jääb haagissuvila konditsioneeri jaoks väheks, ei pea te vana seadet maha müüma ja suuremat ostma. Te saate osta teise samasuguse invertergeneraatori ja ühendada need spetsiaalse kaabliga.
Tulemusena sünkroniseerivad kaks seadet oma faasid ja töötavad kui üks suur jõujaam, pakkudes kahekordset võimsust (näiteks 4000W). See annab kasutajale suure paindlikkuse: väiksematel väljasõitudel saab kaasa võtta ühe kerge seadme, suurema energiavajaduse korral aga kasutada kahte.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Generaatorite maailm on nüansirikas ja ostjatel tekib tihti spetsiifilisi küsimusi. Oleme koondanud siia vastused levinumatele päringutele.
- Kas invertergeneraatoriga saab käitada külmkappi?
Jah, saab küll. Kuid tuleb arvestada käivitusvooluga. Külmkapid ja muud kompressoriga seadmed vajavad käivitamisel hetkeliselt 3-4 korda rohkem voolu kui nende nominaalvõimsus. Seega, kui külmkapp on 150W, võib see käivitusel vajada kuni 600W. Veenduge, et inverteri maksimaalne (mitte nominaalne) võimsus kataks selle vajaduse. - Kas tavalist generaatorit saab kasutada ehitusobjektil?
Absoluutselt. Tavalised generaatorid on ehitusobjektidele isegi eelistatud valik, kui toidet vajavad lihtsad elektritööriistad nagu puurid, saed või betoonisegistid. Need tööriistad ei karda voolukõikumisi ja tavageneraatori odavam hind ning lihtsam ehitus on siin eeliseks. - Kui tihti vajab invertergeneraator hooldust?
Sarnaselt tavalisele generaatorile vajab ka inverter regulaarset õlivahetust (tavaliselt iga 50–100 töötunni järel, sõltuvalt mudelist), õhufiltri puhastamist ja süüteküünla kontrolli. Kuna inverterid töötavad sageli madalamatel pööretel, on mootori kulumine väiksem, kuid elektroonika ise on hooldusvaba. - Miks on invertergeneraatorid kallimad?
Hinnavahe tuleneb keerukast elektroonikast (inverterplokk, mikroprotsessorid) ja kompaktsemast disainist. Samuti on kasutatud materjalid sageli kvaliteetsemad, et tagada müraisolatsioon ja kergem kaal.
Õige seadme valimine vastavalt vajadusele
Otsustades, millist tüüpi generaatorit soetada, ei tohiks lähtuda ainult hinnasildist. Kuigi tavaline raamgeneraator on soodsam, võib see osutuda kasutuks või isegi kahjulikuks, kui teie eesmärk on tagada kodu küttesüsteemi ja internetiruuteri töö elektrikatkestuse ajal. Enne ostu sooritamist tuleks teha selge inventuur seadmetest, mida plaanite toita.
Kui teie nimekirjas on peamiselt robustsed tööriistad, valgustus (hõõglambid või lihtsad LED-prožektorid) ja elektriküttekehad, on tavaline generaator suurepärane ja kuluefektiivne valik. See pakub palju “toorest” jõudu mõistliku raha eest.
Kui aga vajate vooluallikat matkaautole, paadile, väliürituse helitehnikale või koduvarustusele, mis sisaldab trükkplaate (modernsed pesumasinad, nutikad külmikud, telerid, arvutid), on invertergeneraator ainuvõimalik turvaline valik. Kuigi alginvesteering on suurem, tasub see end ära kütusesäästu, madalama mürataseme ja eelkõige sellega, et teie kallis kodutehnika püsib tervena. Lisaks on invertergeneraatorite järelturuväärtus reeglina kõrgem ja neid on lihtsam hoiustada linnakorteri tingimustes või garaažinurgas.
