Iga koduomanik, kellel on panga ees laenukohustus, on viimastel aegadel ilmselt murelikult uudiseid jälginud või oma internetipanka sisse loginud, et näha muutusi laenumakse suuruses. Kodulaen on enamiku Eesti perede jaoks suurim igakuine püsikulu ning selle kõikumine võib pere eelarvet märkimisväärselt mõjutada. Kui aastaid olime harjunud olukorraga, kus intressimäärad püsisid rekordmadalal, sageli isegi nulli lähedal, siis majanduskeskkonna muutused on toonud kaasa uue reaalsuse. Selles kontekstis on ülioluline mõista, mis peitub salapärase sõna “Euribor” taga, miks see number pidevalt muutub ja millised on reaalsed hoovad, mida laenuvõtja saab kasutada oma riskide maandamiseks. Teadmatus tekitab hirmu, kuid arusaamine mehhanismidest annab võimaluse teha targemaid finantsotsuseid.
Mis täpsemalt on Euribor?
Sõna Euribor on lühend ingliskeelsest terminist Euro Interbank Offered Rate. Lihtsas keeles öeldes on see üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär ehk hind, millega Euroopa suured pangad on valmis üksteisele raha laenama. Pankadevaheline rahaturg on globaalse finantssüsteemi vereringe ja Euribor on selle süsteemi üks olulisemaid indikaatoreid.
Euribori ei määra suvaliselt üksik pank ega ametnik. Seda arvutatakse iga päev, võttes aluseks Euroopa kõige mainekamate ja suuremate pankade poolt pakutavad intressimäärad. Kuna pangad peavad oma igapäevaseks tegevuseks ja likviidsuse tagamiseks üksteiselt raha laenama, kujunebki turul hind, mis peegeldab raha väärtust antud ajahetkel. Kui majanduses on ebakindlad ajad või kui Euroopa Keskpank tõstab baasintresse inflatsiooni ohjeldamiseks, tõuseb ka hind, mida pangad üksteiselt raha eest küsivad – see tähendab Euribori tõusu.
Tavainimese jaoks on Euribor oluline seetõttu, et enamik Eestis väljastatavaid eluasemelaene, liisinguid ja ärilaene on seotud just selle näitajaga. See on n-ö ujuv baasintress, mis muutub ajas.
Kuidas kujuneb kodulaenu intressimäär?
Et mõista Euribori mõju, tuleb esmalt lahti võtta kodulaenu intressi valem. Sinu igakuine intressimakse ei koosne ainult ühest numbrist, vaid kahest peamisest komponendist:
- Panga marginaal (riskirmarginaal): See on intressiosa, mis lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ja mis on fikseeritud kogu laenuperioodiks (kui just lepingut ei muudeta). Marginaal sõltub kliendi maksevõimest, tagatisest ja panga üldisest hinnastamispoliitikast. Eestis jääb see tavaliselt vahemikku 1,5% kuni 2,5%.
- Euribor (baasintress): See on muutuv osa, mis lisandub panga marginaalile. Kui Euribor tõuseb, suureneb kogu intressimäär; kui see langeb, väheneb ka koguintress.
Lõplik intressimäär, mida sa pangale maksad, on nende kahe summa. Valem näeb välja selline: Koguintress = Panga marginaal + Euribor. Oluline on märkida, et kui Euribor on negatiivne (nagu see oli aastatel 2015–2022), loevad pangad selle väärtuseks tavaliselt nulli, mis tähendab, et laenuvõtja maksab sel perioodil vaid marginaali.
Reaalne mõju rahakotile: arvutusnäited
Euribori protsentuaalne muutus võib paberil tunduda väike, kuid reaalses rahas väljendub see sageli sadades eurodes kuus. Mõju on seda suurem, mida suurem on laenujääk ja mida pikem on järelejäänud laenuperiood. Vaatame konkreetset näidet, et illustreerida intressitõusu mõju.
Näide: 100 000 eurot kodulaenu 25 aastaks
Oletame, et oled võtnud 100 000 eurot kodulaenu, mille tagasimakse tähtaeg on 25 aastat, ja sinu lepingujärgne panga marginaal on 1,80%.
- Stsenaarium A (Euribor 0%): Sinu koguintress on 1,80%. Igakuine laenumakse (annuiteetgraafiku puhul) on ligikaudu 415 eurot.
- Stsenaarium B (Euribor 2%): Sinu koguintress tõuseb 3,80%-ni. Igakuine makse tõuseb ligikaudu 517 euroni. Vahe on üle 100 euro kuus.
- Stsenaarium C (Euribor 4%): Sinu koguintress on nüüd juba 5,80%. Igakuine makse kerkib ligikaudu 630 euroni. Võrreldes null-Euribori ajaga on kuumakse suurenenud üle 200 euro ehk rohkem kui 50%.
Nagu näha, on mõju drastiline. Mida suurem on laenusumma, seda valusamalt Euribori tõus rahakotti lööb. Näiteks 200 000 eurose laenu puhul oleksid ülaltoodud vahed kahekordsed.
Euribori erinevad perioodid: 3, 6 ja 12 kuud
Laenulepingut sõlmides märkate, et Euriboril on alati juures ajaline määratlus. Kõige levinumad on 3 kuu, 6 kuu ja 12 kuu Euribor. See number näitab, kui tihti sinu laenu intressimäära ümber arvutatakse.
- 6 kuu Euribor: See on Eestis kodulaenude puhul kõige populaarsem standard. See tähendab, et sinu laenumakse fikseeritakse pooleks aastaks. Iga 6 kuu tagant vaatab pank sel päeval kehtiva Euribori määra ja arvutab uue kuumakse järgmiseks poolaastaks. See pakub mõõdukat stabiilsust.
- 3 kuu Euribor: See määr muutub sagedamini – neli korda aastas. See reageerib turumuutustele kõige kiiremini. Kui intressid langevad, võidab 3 kuu Euribori kasutaja kõige kiiremini, kuid tõusvas turus kasvavad maksed samuti kõige rutem.
- 12 kuu Euribor: Sinu intressimäär lukuastatakse terveks aastaks. See annab perele suurima kindlustunde eelarve planeerimisel, kuna makse suurus ei muutu 12 kuu jooksul, olenemata sellest, mis vahepeal maailmamajanduses toimub. Miinuspooleks on see, et langustrendi korral hakkab sinu makse vähenema suure viitega.
Kuidas kaitsta end intressitõusu eest?
Kuna Euribori liikumine ei ole laenuvõtja kontrolli all, tekib küsimus, kas riske on võimalik maandada. Pangad pakuvad selleks erinevaid lahendusi, millest levinuim on intressimäära fikseerimine.
Fikseerimine tähendab kokkulepet pangaga, et teatud perioodiks (näiteks 5 või 10 aastaks) määratakse laenule kindel intressinumber, mis ei sõltu Euribori kõikumisest. See on justkui kindlustuspoliis. Fikseeritud intress on tavaliselt hetke turuhinnast veidi kõrgem, sest pank võtab riski enda kanda. Kui Euribor tõuseb fikseeritud tasemest kõrgemale, oled sina võitja. Kui Euribor jääb madalaks, maksad sa “rahu eest” peale.
Teine võimalus on koguda puhvrit. Finantsnõustajad soovitavad madalate intresside ajal, kui laenumakse on väike, panna kõrvale summa, mis võrdub potentsiaalse maksetõusuga. Nii tekitad endale isikliku fondi, mida kasutada siis, kui Euribor taas tippu ronib.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) Euribori kohta
Kas ma saan vahetada 6 kuu Euribori 3 kuu või 12 kuu oma vastu?
Jah, üldjuhul on see võimalik, kuid see nõuab laenulepingu muutmist. Pangad võivad selle eest küsida lepingutasu. Samuti tuleb arvestada, et pank võib lepingu muutmisel soovida üle vaadata ka teie riskimarginaali. Tasub eelnevalt pangahalduriga konsulteerida, kas muudatus on majanduslikult otstarbekas.
Kui kõrgele võib Euribor tõusta?
Teoreetilist ülempiiri ei ole. Ajalooliselt on Euribor olnud ka üle 5% (näiteks aastal 2008). Euribori tase sõltub otseselt Euroopa Keskpanga rahapoliitikast ja inflatsiooni tasemest eurotsoonis. Mida kõrgem on inflatsioon, seda tõenäolisem on kõrgem Euribor.
Mis juhtub, kui Euribor langeb jälle miinusesse?
Enamiku tänapäevaste laenulepingute tingimustes on kirjas klausel, et Euribori arvestatakse miinimumina 0% tasemel. See tähendab, et kui Euribor on -0,5%, siis laenuintress on ikkagi võrdne ainult panga marginaaliga, mitte ei vähene marginaali arvelt.
Millal minu uus kuumakse jõustub?
Uus makse ei rakendu kohe päeval, mil Euribor muutub. Sinu lepingus on fikseeritud intressi muutmise kuupäevad. Kui sul on 6 kuu Euribor, muutub makse täpselt pool aastat pärast viimast muutmist (või lepingu sõlmimist), võttes aluseks selle konkreetse päeva või paari eelneva päeva Euribori määra.
Euroopa Keskpanga roll ja majanduse tulevikuperspektiivid
Euribori liikumise mõistmiseks tuleb vaadata suurt pilti, mida dikteerib Euroopa Keskpank (EKP). EKP peamine mandaat on hoida hinnastabiilsust eurotsoonis, püüdes hoida inflatsiooni keskmiselt 2% juures. Kui hinnad hakkavad liiga kiiresti kasvama (nagu nägime energiakriisi ja tarneahelate probleemide ajal), on keskpanga peamine tööriist intressimäärade tõstmine. See muudab raha laenamise kallimaks, jahutab majandust, vähendab tarbimist ja peaks teoreetiliselt tooma inflatsiooni alla.
Tulevikku ennustada on tänamatu töö, kuid analüütikud jälgivad pingsalt inflatsiooninumbreid ja tööturu olukorda. Kui majandus jahtub liiga palju ja tekib surutis, võib EKP hakata taas intresse langetama, et majandust elavdada, mis tooks kaasa ka Euribori languse. Vastupidises olukorras, kus hinnatõus on visa taanduma, võivad intressid jääda kõrgeks pikemaks ajaks.
Laenuvõtjana on oluline arvestada “uue normaalsusega”. Eksperdid hindavad, et nullilähedaste intresside ajastu oli pigem anomaalia ning tervislikuks majanduskeskkonnaks peetakse olukorda, kus raha ongi hinnaga. Seetõttu tasub pikaajalisi finantsplaane tehes arvestada pigem konservatiivse stsenaariumiga, kus Euribor püsib vahemikus 2–4%, mitte loota selle kohest kukkumist nulli. See teadmine aitab vältida ebameeldivaid üllatusi ja hoiab pere eelarve jätkusuutlikuna ka muutlikes majandustuultes.
