Elektriarved on viimastel aastatel muutunud paljude Eesti perede jaoks üheks suurimaks igakuiseks kuluallikaks, tekitades ebakindlust ja vajadust oma tarbimisharjumusi ümber hinnata. Kui varem oli elekter lihtsalt teenus, mis oli alati olemas ja mille hinnale polnud vaja igapäevaselt mõelda, siis tänane reaalsus nõuab tarbijalt teadlikkust ja planeerimist. Börsipaketi valimine ei ole enam pelgalt riskantne otsus, vaid paljudel juhtudel kõige soodsam lahendus, eeldusel, et olete valmis oma tarbimist pisut suunama. Õnneks ei tähenda kokkuhoid tingimata elukvaliteedi langust või pimedas istumist, vaid pigem nutikat tegutsemist ja kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste ärakasutamist. Järgnevalt vaatame süvitsi, kuidas elektri hulgimurg toimib, milliste vahenditega hinda jälgida ning milliseid konkreetseid samme saate astuda, et kuu lõpus oleks rahakotis rohkem vahendeid.
Mis on elektri börsihind ja miks see kõigub?
Enne kui asume säästunippide juurde, on oluline mõista süsteemi, mis määrab elektri hinna. Eestis, nagu ka teistes Balti- ja Põhjamaades, kaubeldakse elektriga Nord Pooli elektribörsil. See on avatud turg, kus elektri hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorras iga tunni jaoks eraldi. See tähendab, et ööpäevas on 24 erinevat hinda, mis võivad üksteisest erineda kordades või isegi sadades kordades.
Hinna kujunemist mõjutavad mitmed tegurid, millest tavakasutaja ei pruugi teadlik olla:
- Tootmisvõimsused: Kui tuul puhub tugevalt ja päike paistab, on turul palju odavat taastuvenergiat, mis surub hinna alla. Tuulevaiksetel ja pilvistel päevadel peab süsteem toetuma kallimatele juhitavatele jaamadele (näiteks põlevkivi- või gaasijaamad).
- CO2 kvoodid: Fossiilsetest kütustest energia tootmine on maksustatud süsinikdioksiidi kvootidega. Mida kõrgem on CO2 kvoodi hind maailmaturul, seda kallim on toota elektrit mitte-taastuvatest allikatest.
- Ilmastikuolud ja hooaeg: Külm talv suurendab nõudlust kütte järele, samas kui suvel on tarbimine madalam. Samuti mõjutab Põhjamaade hüdroreservuaaride veetase hinda – kui Norras ja Rootsis on palju vett, on elekter odavam ka Eestis.
- Ülekandevõimsused: Eesti on ühendatud Soome ja Läti elektrivõrkudega. Kui ühenduskaablid (näiteks EstLink) on rikkis või hoolduses, ei pääse odav elekter meie turule ja hind võib drastiliselt tõusta.
Kuidas ja millal hinda jälgida?
Börsihinna teadlik kasutamine eeldab info kättesaadavust. Kõige olulisem reegel, mida iga börsipaketi omanik peaks teadma, on see, et järgmise päeva elektrihinnad avaldatakse iga päev umbes kell 14:00 (Eesti aja järgi). See annab teile võimaluse oma homset tarbimist ette planeerida.
Info saamiseks on mitmeid mugavaid kanaleid:
- Elektrimüüjate mobiilirakendused: Peaaegu kõik suuremad elektrimüüjad (Eesti Energia, Alexela, 220 Energia jt) pakuvad oma äppe, kus on kuvatud tunnihinnad graafikuna. Paljud neist võimaldavad seadistada teavitusi, kui hind ületab teatud piiri.
- Elering Live ja veebilehed: Süsteemihalduri Elering veebileht ja erinevad sõltumatud portaalid (nt elektrihind.ee) kuvavad reaalajas andmeid koos käibemaksuga hindadega.
- Nutikad vidinad: On olemas spetsiaalsed kodused ekraanid või “nutikad kellad”, mis ühenduvad WiFi võrku ja näitavad vaid ühte asja – praegust elektri hinda ja selle värvikoodi (roheline, kollane, punane).
Oluline on jälgida hinda koos käibemaksuga, sest just see on summa, mis kajastub teie arvel. Tihti näitavad börsigraafikud hinda ilma maksudeta, mis võib tekitada petliku mulje odavusest.
Suurte kodumasinate tarbimise ajastamine
Kõige lihtsam ja investeeringuvabam viis säästmiseks on tarbimise nihutamine. Börsihind järgib tavaliselt kindlat mustrit: hinnad on kõrgeimad hommikuti (kell 8–10) ja õhtuti (kell 17–21), kui inimesed on kodus ja teevad süüa või valmistuvad tööle. Öösiti ja nädalavahetustel on elekter reeglina tunduvalt soodsam.
Pesumasinad ja nõudepesumasinad
Enamikul kaasaegsetel pesumasinatel ja nõudepesumasinatel on viitstardi (delay start) funktsioon. Selle asemel, et panna masin tööle kohe pärast õhtusööki (kui hind on tipus), seadistage see alustama tööd öösel kell 3 või 4. Lisaks sellele, et elekter on siis odavam, on hommikuks pesu pestud. Kui muretsete müra pärast, tasub investeerida vaiksematesse masinatesse või kasutada ööprogrammi, mis on küll pikem, kuid tihti energiasäästlikum.
Elektriboilerid ja veesoojendamine
Elektriboiler on üks suurimaid “vampiire” majapidamises. Kui teil on nutikas boiler, seadistage see kütma vett ainult odavatel tundidel (tavaliselt öösel). Kui boiler on vana ja “rumal”, on võimalik vahele ühendada lihtne taimer (programmeeritav kell), mis laseb voolu läbi vaid kindlatel kellaaegadel. Kuna hästi isoleeritud boiler hoiab vee soojana 24 tundi, ei tunne te mugavuses mingit vahet, kuid elektriarve väheneb märgatavalt.
Küttesüsteemide optimeerimine
Eestis kulub suurem osa energiast küttele. Just siin peitub suurim säästupotentsiaal, eriti kui kasutate elektrikütet või soojuspumpa.
Soojuspumpade targad lahendused: Maasoojus- ja õhk-vesi soojuspumbad on juba eos säästlikud, kuid neid saab muuta veelgi efektiivsemaks. Paljudel uuematel mudelitel on “Smart Grid” valmidus, mis tähendab, et pump suhtleb börsihinnaga ja kütab maja soojaks siis, kui elekter on odav, ning lülitab end välja või töötab madalamal koormusel hinnatippude ajal. Maja inerts (põrandad ja seinad) salvestab soojust, mistõttu temperatuur toas ei lange, kuigi pump paar tundi ei tööta.
Elektriradiaatorid: Kui kütate elektriradiaatoritega, on ülioluline kasutada termostaate. Iga kraad toasooja vähendamist tähendab umbes 5% säästu küttekuludelt. Nutikad termostaadid võimaldavad luua graafikuid – näiteks alandada temperatuuri ajal, kui kedagi pole kodus, ja tõsta see mugavustasemele vahetult enne pere saabumist.
Kodune automatiseerimine – järgmine tase
Kui soovite viia säästmise uuele tasemele ja vabaneda vajadusest pidevalt äppi vaadata, on lahenduseks kodu automatiseerimine. See ei nõua tingimata kalleid terviklahendusi; piisab ka taskukohastest nutireleedest ja pistikutest.
Üks populaarsemaid lahendusi on Shelly või sarnaste tootjate nutireleed, mida saab paigaldada pistikupesade või seadmete taha. Neid seadmeid saab skriptida (programmeerida) jälgima Nord Pooli hindu. Näiteks:
- Kui elektri hind on alla 5 sendi/kWh, lülita sisse põrandaküte vannitoas.
- Kui elektri hind tõuseb üle 20 sendi/kWh, lülita välja elektriboiler ja ventilatsiooniseade lülitub madalamale kiirusele.
- Lae elektriauto akut ainult siis, kui on ööpäeva kolm kõige odavamat tundi.
Selline süsteem “mõtleb” teie eest. Teie ülesandeks jääb vaid seadistada oma mugavuspiirid ja hinnalae kriteeriumid. Alguses võib see tunduda tehniliselt keerukas, kuid internetis on saadaval palju valmislahendusi ja juhendeid, mida saab kopeerida ja oma vajadustele kohandada.
Elektritransport ja selle mõju eelarvele
Elektriauto omanikele on börsipakett peaaegu kohustuslik valik. Elektriauto aku mahutavus on suur (sageli 50–100 kWh), mis tähendab, et ühe laadimisega tarbite sama palju elektrit kui keskmine korter poole kuuga. Hinnavõit õigel ajal laadides on massiivne.
Näide: Laadides 50 kWh akut tipptunni ajal hinnaga 25 senti/kWh, maksab “paak” 12.50 eurot. Laadides öösel hinnaga 2 senti/kWh, maksab sama kogus vaid 1 euro. Vahe on enam kui kümnekordne. Enamikul elektriautodel ja kodulaadijatel on sisseehitatud taimerid, kuid kõige mugavam on kasutada tarku laadijaid (nt Gridio äpp või sarnased), mis valivad automaatselt kõige soodsamad tunnid, et auto oleks hommikuks soovitud tasemel laetud.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas börsipakett on alati odavam kui fikseeritud pakett?
Ajalooliselt on börsipakett pikas perspektiivis olnud soodsam kui fikseeritud hinnaga pakett. Fikseeritud paketi hind sisaldab alati elektrimüüja riskimarginaali. Siiski, lühiajaliselt (nt väga külmadel talvekuudel) võib börsihind olla kõrgem. Börsipakett sobib neile, kes on valmis taluma igakuist hinna kõikumist vastutasuks pikaajalise säästu eest.
Mis juhtub, kui elektri börsihind on negatiivne?
Jah, elektri hind võib langeda alla nulli, mis tähendab, et teoorias makstakse teile tarbimise eest peale. Praktikas lisanduvad siiski võrgutasud ja maksud, seega lõpphind tarbijale on harva täiesti negatiivne, kuid see on siiski äärmiselt soodne aeg tarbimiseks. See juhtub tavaliselt siis, kui on väga tuuline ja päikesepaisteline ning tarbimine on madal.
Kas ma pean öösel ärkama, et pesumasin tööle panna?
Kindlasti mitte. Tänapäevane säästmine ei tohi tulla une arvelt. Kasutage masinate viitstardi funktsioone või nutipistikuid, mis lülitavad seadmed sisse automaatselt. Kui seadmel puudub taimer, kaaluge selle käivitamist vahetult enne magamaminekut (nt kell 23:00), kui hind on juba langustrendis.
Milline on kõige suurem elektriröövel kodus?
Tavaliselt on suurimaks tarbijaks küte (elektriradiaatorid, põrandaküte) ja vee soojendamine (boiler). Valgustus ja väikesed elektroonikaseadmed (telerid, arvutid) moodustavad tänapäevaste LED-lampide ja säästlike ekraanide puhul üsna väikese osa kogukulust, seega tasub säästmist alustada just küttest ja soojast veest.
Tulevikuvaade: Nutikas elektrivõrk ja salvestuslahendused
Vaadates tulevikku, muutub elektri tarbimine veelgi dünaamilisemaks. Me liigume süsteemi poole, kus kodune energiasalvestus (akupangad) muutub tavaliseks. See võimaldab salvestada elektrit võrgust siis, kui hind on odav (või lausa negatiivne), ja kasutada seda siis, kui hind on kõrge. Koos päikesepaneelidega moodustab see tervikliku süsteemi, mis vähendab sõltuvust võrgust ja kaitseb hinnatõusude eest.
Tehnoloogia areng toob turule üha intelligentsemaid koduabilisi, mis suudavad analüüsida mitte ainult homset hinda, vaid ka teie pere tarbimisharjumusi ja ilmaprognoosi, tehes otsuseid autonoomselt. Tarbija roll muutub passiivsest maksjast aktiivseks turuosaliseks. Juba täna on võimalik teenida tulu, pakkudes oma koduse aku või elektriauto salvestusvõimsust elektrivõrgu tasakaalustamiseks. Seega ei ole eesmärk ainult kulude kokkuhoid, vaid elektrienergia muutmine ressursiks, mida juhitakse targalt ja kasumlikult.
