Haigestumine on olukord, mida keegi meist ei oota, kuid millega tuleb varem või hiljem silmitsi seista. Lisaks tervise turgutamisele kerkib haiguse korral paratamatult küsimus majanduslikust toimetulekust. Eestis on haigushüvitise süsteem üles ehitatud nii, et see tagaks töötajale sissetuleku ka siis, kui tervis ei luba töökohustusi täita. Ometi tekitab hüvitise arvutamise metoodika paljudes segadust, sest sissetulekud pole kõigil ühesugused ja ka töövõimetuslehtede kestus võib varieeruda. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas haigushüvitist Eestis arvutatakse, millised on olulised nüansid, mida peab jälgima, ning mida teha, et rahaline kaotus haigusperioodil oleks võimalikult väike.
Haigushüvitise olemus ja õigus sellele
Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töötajale, kes on haigestumise või vigastuse tõttu ajutiselt töövõimetu. Oluline on mõista, et haigushüvitist ei maksta mitte ainult otsese haiguse, vaid ka näiteks vigastuse või taastusravi korral, kui arst on väljastanud vastava elektroonilise töövõimetuslehe ehk haiguslehe.
Õigus haigushüvitisele tekib isikul, kes töötab töölepingu alusel või on avalikus teenistuses. Samuti on hüvitisele õigus võlaõigusliku lepingu alusel töötajatel (näiteks käsundusleping või töövõtuleping), kui nende eest on sotsiaalmaks tasutud. See on kriitilise tähtsusega detail: kui sotsiaalmaksu ei ole makstud, ei ole töötajal ka õigust haigushüvitisele. Seetõttu peaksid vabakutselised ja teenuseosutajad alati kontrollima, kas nende eest tasutakse sotsiaalmaksu, vastasel juhul jääb haigestumise korral sissetulek täielikult olemata.
Kuidas haigushüvitist arvutatakse: samm-sammuline juhend
Haigushüvitise arvutamine põhineb töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulul. See tähendab, et süsteem vaatab tagasi eelmisele täispikale kalendriaastale (1. jaanuarist 31. detsembrini). Arvutuskäik ise toimub järgmiselt:
- Esiteks leitakse töötaja eelmise kalendriaasta kogu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Siia alla lähevad nii palk, preemiad kui ka muud sotsiaalmaksuga maksustatud tasud.
- Teiseks jagatakse see tulu 365 päevaga, et saada keskmine tulu ühe kalendripäeva kohta.
- Kolmandaks korrutatakse ühe kalendripäeva tulu 0,7-ga ehk 70 protsendiga. See tulemus ongi töötaja ühe haiguspäeva hüvitise summa.
Oluline on tähele panna, et kui töötaja eelmisel kalendriaastal ei töötanud (näiteks oli lapsehoolduspuhkusel või õppis), võetakse aluseks miinimumpalk või arvutatakse hüvitis vastavalt seaduses sätestatud eritingimustele. See tagab, et ka uued töötajad või pikalt eemal olnud inimesed saavad haigestumise korral mingigi sissetuleku.
Haigestumise ooteperiood ja tööandja roll
Haiguslehe esimesed päevad on reeglina töötaja enda kanda ja nende eest hüvitist ei maksta. Süsteem on üles ehitatud järgmiselt:
- 1. päev on alati ooteaeg, mille eest hüvitist ei maksta.
- 2.–8. päev on päevad, mille eest maksab hüvitist tööandja (70% töötaja keskmisest töötasust).
- Alates 9. päevast hakkab hüvitist maksma Tervisekassa (samuti 70% keskmisest tulust).
Tööandjal on kohustus maksta hüvitist oma töötajale, kui töövõimetusleht on nõuetekohaselt avatud ja tööandjani jõudnud. Tööandja peab hüvitise arvutama ja maksma välja järgmise palgapäevaga samal ajal või hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast lehe esitamist. On oluline teada, et tööandjal on õigus kontrollida haiguslehe õigsust, kuid ta ei tohi keelduda hüvitise maksmisest, kui Tervisekassa on lehe nõuetekohaselt registreerinud.
Mida peab tähelepanu pöörama: levinumad eksimused
Haigushüvitise puhul tekib sageli segadust seoses sissetulekute deklareerimisega. Väga paljud töötajad ei tea, et kui neil on mitu tööandjat, arvestatakse hüvitist kõigi tööandjate juures saadud tulude kogusumma pealt. See tähendab, et Tervisekassa summeerib kõik sotsiaalmaksuga maksustatud tulud ja arvutab hüvitise selle põhjal. See on positiivne, kuna suurendab hüvitise summat, kuid nõuab ka seda, et kõik tööandjad oleksid tulu korrektselt deklareerinud.
Teine oluline nüanss on haiguslehe avamine ja lõpetamine. Haigusleht tuleb avada esimesel haigestumise päeval. Kui te seda ei tee ja lähete arsti juurde alles kolmandal päeval, võib arst lehe tagasiulatuvalt avada vaid teatud juhtudel. Kui lehte pole õigel ajal avatud, kaotate te õiguse hüvitisele nende päevade eest, mil te olite haige, kuid ametlikult tööl (või lihtsalt puudusite ilma dokumendita).
Samuti peab jälgima, et haiguse ajal ei töötataks. Kui Tervisekassa tuvastab, et olete haiguslehe ajal teinud tööd ja saanud selle eest tasu, võidakse nõuda juba makstud hüvitist tagasi. Haigusleht on mõeldud tervenemiseks, mitte kodukontoris “salaja” töötamiseks.
Erinevused haiguslehe tüüpides
Kõik töövõimetuslehed ei ole haiguslehed. On olemas ka hoolduslehed, mida väljastatakse lapse või pereliikme hooldamiseks. Hoolduslehe puhul on hüvitise arvutamise põhimõte sarnane, kuid hüvitis on 80% sissetulekust, mitte 70% nagu tavalise haiguslehe korral. See on oluline erisus, mida paljud ei tea. Samuti on hoolduslehe puhul ooteperiood null päeva – Tervisekassa hakkab hüvitist maksma juba esimesest päevast alates, tööandja siin hüvitist maksma ei pea.
Tasub silmas pidada ka rasedus- ja sünnituspuhkust, mille puhul on hüvitise protsent veelgi kõrgem (100%). Need on erijuhtumid, mis nõuavad põhjalikumat tutvumist vastava valdkonna regulatsioonidega, kuna arvutuskäik võib erineda tavalisest haiguslehest.
Kuidas kontrollida oma hüvitise suurust?
Tänapäeva digitaalses maailmas on oma hüvitise suuruse kontrollimine lihtne. Kõik andmed on kättesaadavad eesti.ee portaalis või Tervisekassa iseteeninduses. Sinna logides näete:
- Kõiki oma avatud ja lõpetatud töövõimetuslehti.
- Teavet selle kohta, millises staadiumis on hüvitise maksmine.
- Tervisekassa arvutatud hüvitise summat.
- Tööandja makstud hüvitise summat (kui see on juba kajastatud).
Kui märkate, et summa on oodatust väiksem, tasub esmalt kontrollida, kas kõik eelmise aasta sissetulekud on õigesti deklareeritud. Kui kahtlustate viga, võtke kohe ühendust Tervisekassaga või oma raamatupidajaga, et olukorda selgitada. Tihti võib viga olla tehniline – näiteks pole tööandja edastanud andmeid õigeaegselt.
Sagedasti küsitavad küsimused haigushüvitise kohta
Kas haigushüvitiselt peetakse kinni tulumaks?
Jah, haigushüvitis on maksustatav tulu. Tervisekassa peab väljamakstavalt hüvitiselt kinni tulumaksu vastavalt kehtivale tulumaksumäärale. See tähendab, et kätte saadav summa on väiksem kui arvutatud bruto-hüvitis.
Mis juhtub, kui ma haigestun puhkuse ajal?
Kui jääte haigeks puhkuse ajal, on teil õigus puhkus katkestada. Selleks peate tööandjat teavitama ja esitama haiguslehe. Kasutamata jäänud puhkusepäevad kantakse üle ajale, mil olete terve. See on teie õigus, mitte tööandja suva.
Kas haiguslehel olles tohib reisida?
Haiguslehel olemine tähendab ravi ja taastumist. Kui reisite ajal, mil peaksite olema kodus ravil, võib see viia selleni, et Tervisekassa keeldub hüvitise maksmisest või nõuab juba makstud raha tagasi. Erandiks on juhtumid, kui arst on määranud ravi, mis toimub välismaal, kuid ka see peab olema eelnevalt kooskõlastatud.
Kui kaua võib haiguslehel järjest olla?
Ühekordne haigusleht võib kesta kuni 182 päeva. Kui tervislik seisund on tõsisem ja haigus kestab kauem, võib arst lehte pikendada või suunata teid puude või töövõimetuse hindamisele. Pideva töövõimetuslehe puhul on oluline jälgida raviarsti juhiseid ja regulaarselt kontrollis käia.
Kas tööandja võib mind vallandada haiguslehe ajal?
Töölepingu seadus keelab töötaja vallandamise haiguse tõttu, kui see on tingitud tervislikust seisundist. Küll aga ei kaitse haigusleht koondamise eest, kui tööandja tegevus lõpetatakse või töökoht kaob koondamise tõttu. Siiski on vallandamine haigusperioodil juriidiliselt väga tundlik teema ja nõuab tööandjalt põhjalikku põhjendamist.
Planeerimine ja finantspuhvri loomine
Kuigi haigushüvitise süsteem on loodud töötaja kaitseks, ei saa eitada, et 70% sissetulekust võib paljude inimeste jaoks tähendada märgatavat elatustaseme langust. Eriti juhul, kui on võetud kohustusi, nagu eluasemelaen või liisingud. Seetõttu on äärmiselt soovitatav luua endale niinimetatud “mustade päevade fond”.
See finantspuhver peaks katma vähemalt 3–6 kuu elamiskulud. See annab teile kindlustunde, et isegi juhul, kui haigusperiood venib pikemaks ja sissetulek väheneb, ei pea te muretsema oma põhiliste kohustuste täitmise pärast. Paljud inimesed alahindavad ootamatuste jõudu, kuid koroonapandeemia ja muud hiljutised sündmused on näidanud, et terviseäpardused võivad juhtuda ootamatult ja kesta oodatust kauem. Säästmine ei ole mitte ainult finantsiline, vaid ka psühholoogiline turvavõrk, mis aitab haiguse ajal keskenduda vaid kõige olulisemale – tervenemisele.
Lõpetuseks võib öelda, et haigushüvitise süsteem on Eesti sotsiaalkindlustuse üks olulisemaid osasid, mis toimib üldjoontes tõrgeteta, eeldusel, et töötaja ja tööandja täidavad oma kohustusi korrektselt. Oluline on olla kursis oma õigustega, jälgida oma sissetulekute deklareerimist ja hoida silma peal e-teenustel, kus kõik vajalik info on kättesaadav. Teadmised sellest, kuidas süsteem töötab, aitavad vähendada stressi ning tagavad, et haiguse ajal ei teki lisaks terviseprobleemidele ka asjatut rahalist ärevust.
